From Wikipedia, the free encyclopedia
Nunaviki keel (enda nimi Nunavimmiutitut ᓄᓇᕕᒻᒥᐅᑎᑐᑦ ) on Kanada Nunavikis räägitav Ida-Kanada inuiti keel.
Nunaviki keel (Nunavimmiutitut) | |
---|---|
Kokku kõnelejaid | Emakeelena 10 700 |
Keelesugulus |
eskimo-aleuudi keeled inuiti keeled Ida-Kanada inuiti keel Nunaviki keel |
Nunavimmiutitut |
Nunaviki keel jaguneb neli (või kaks[1]) murdeks:
Nunavik: ᑰᑦᔪᐊᕌᐱᒃ (Kuujjuaraapik/Great Whale River), ᐅᒥᐅᔭᖅ (Umiujaq), ᐃᓄᑦᔪᐊᖅ (Inujjuaq/Inukjuak), ᐳᕕᕐᓂᑐᖅ (Puvirnituq), ᒣᓚᓯᒃᑯᑦ (Mailasikkut/Chisasibi), ᐊᑯᓕᕕᒃ (Akulivik), ᐃᕗᔨᕕᒃ (Ivujivik), ᓴᓪᓗᐃᑦ (Salluit), ᑲᖏᖅᓱᔪᐊᖅ (Kangiqsujuaq), ᖁᐊᖅᑕᖅ (Quaqtaq), ᑲᖏᕐᓱᒃ (Kangirsuk), ᐊᐅᐸᓗᒃ (Aupaluk), ᑕᓯᐅᔭᖅ (Tasiujaq), ᑰᑦᔪᐊᖅ (Kuujjuaq/Fort Chimo), ᑲᖏᖅᓱᐊᓗᑦᔪᐊᖅ (Kangiqsualujjuaq), ᑕᕐᐸᖓᔪᖅ (Tarpangajuq) ve ᑭᓪᓕᓂᖅ (Killiniq/Port Burwell).
Nunavut: ᓴᓂᑭᓗᐊᖅ (Sanikiluaq) saar. Ka, 1953. Kõrge Arktika ümberpaigutamine (High Arctic relocation): Resolute ja Grise Fiord[2]
Kivalliq | Aivilik | Põhja-Qikiqtaaluk | Lõuna-Qikiqtaaluk | Nunavik | Nunatsiavut | tähendus |
niviakkiaq | niviaqsiaq | niviaqsaaq | niviaqsiaq | niviatsiaq | niviatsiak | tüdruk |
uvanga | uvanga | uvanga | uvanga | uvaqa | uvak | mina |
tablu | tablu | tallu | tallu | tallu | talluk | lõualuu |
itigak | itigak | isigak | itigak | itigak | itigak | jalg |
tuktu | tuktu | tuktu | tuttu | tuttu | tuttuk | põhjapõder |
qugyuk | qugjuk | qugjuk | qujjuk | qujjuk | kutjuk | väikeluik |
nirliq | lirliq/nirliq | nirliq | nirliq | nirliq | nillik | Kanada lagle |
aarluk | aarluk | aarluk | aarluk | aarluk | aalluk | mõõkvaal |
hikhik | siksik | siksi | sitsik | sitsik | sitsik | ümiseja |
aqidjgiq | aqiggiq | aqiggiq | aqiggiq | aqiggiq | akiggik | rabapüü |
ahaangiq | ahaangiq | ahaangiq | ahaangiq | ahaangiq | ahaangik | aul |
arviq | arviq | arviq | arviq | arviq | avvik | Grööni vaal |
qingmiq/qimmiq | qimmiq | qimmiq | qimmiq | qimmiq | kimmik | koer |
iqaluk | iqaluk | iqaluk | iqaluk | iqaluk | ikaluk | kala |
kumak | kumak | kumak | kumak | kumak | kumak | täi |
hila | sila | sila | sila | sila | sila | taevas, õhk |
ii | ii | ii | ii | ii | ii | jah |
naung/naagga | nauk/aakka | aakka/naagga | aukka/aggaq | naggai/nauk | aukang | ei |
iglu | iglu | iglu | illu | illu | illuk | kodu |
tupiq | tupiq | tupiq | tupiq | tupiq | tupik | telk |
qaryuq | qarjuq | qarjuq | qarjuk | qajjuk | katjuk | nool |
qanik | qanik | qanik | qanik | qanik | kanik | lumehelves |
arya | arja | arja | arja | ajja | atjak | saar |
atiq | atiq | atiq | atiq | atiq | atik | nimi |
napaaqtuq | napaaqtuq | napaaqtuq | napaaqtiq | napaattuq | napaattuk | puu, puit |
angatkuq | angakkuq | angakkuq | angakkuq | angakkuq | angakkuk | šamaan |
huluk | suluk | suluk | suluk | suluk | suluk | sulg |
qayaq | qajaq | qajaq | qajaq | qajaq | kajak | kajak |
kanuhaq | kannujaq | kannujaq | kannujaq | kanusaq | kannujak | vask |
atauhiq | atausiq | atausiq | atausiq | atausiq | atausik | 1 |
malruuk | marruuk | marruuk | marruuk | maqruuk | magguuk | 2 |
pingahut | pingasut | pingasut | pingasut | pingasut | pingasut | 3 |
hitamat | sitamat | tisamat | sitamat | sitamat | sitamat | 4 |
tallimat | tallimat | tallimat | tallimat | tallimat | tallimat | 5 |
arvinraq | arviniqtut | arviniliit | pingasuujuqtut | pingasuujurtut | pingasuujuttut | 6 |
qulit | qulit | qulit | qulit | qulit | kulit | 10 |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.