Väikeluik

Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.

Väikeluik
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Ülemselts	Galloanserae
Selts	Hanelised Anseriformes
Sugukond	Partlased Anatidae
Alamsugukond	Anserinae
Perekond	Luik Cygnus
Liik	Väikeluik
Binaarne nimetus
Cygnus columbianus (Ord, 1815)

Levila

Väikeluik pesitseb arktilistel aladel, Cygnus columbianus bewickii Venemaa põhjaosa Koola poolsaarelt Vaikse ookeani rannikuni välja, Cygnus columbianus columbianus pesitseb aga Alaskal ja Kanadal. C. c. bewickii rändab üle Valge mere ja Eesti ning Elbe jõe estuaari Hollandisse ja Briti saartele, Venemaa idaosas pesitsevad linnud talvituvad Jaapanis ja Hiinas. C. c. columbianus talvitub USA edelaosas.

Väikeluige talvist arvukust Eestis hinnatakse 5–30 isendile^[1].

Välimus

Väikeluige üldpikkus on 115–127 cm, tiibade siruulatus 180–211 cm.^[2]

Linnud sarnanevad väga laululuikedega, ehkki viimased on hoopis kogukamad. Ka väikeluikede nokaosa kollakas toon ei ulatu nii kaugele kui laululuigel. Noorlindude noka ülaosa on roosakas.

Alamliigid

Üldjuhul tunnustatakse kahte väikeluige alamliiki: Cygnus columbianus bewickii ja Cygnus columbianus columbianus, kuid mõned peavad neid ka eraldi liikideks.^[viide?]

• Cygnus columbianus bewickii
  (Yarrell, 1830)
• Cygnus columbianus columbianus
  (Ord, 1815)

Viited

1. "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
2. Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 76–77

Välislingid

• Väikeluik andmebaasis eElurikkus

• Väikeluik YouTube'is