From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina[1], on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks.
Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843).[2] On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.
Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni.[3][4]
1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.[5]
Aastatel 1892–1916 tegutses postijaama hoonetes leeprahaigete ravimiseks kohandatud Ninasi leprosoorium.
Aastal 1919 avati peahoones Kalmaküla algkool, mis tegutses 1966. aastani.[6] Peahoonel asuval tahvlil on kirjas, et algkool tegutses seal aastail 1913–1966.
Aastatel 1992–2007 asus samas hoones Eesti Piirivalve Ninasi kordoni peahoone.
Alates 2011. aastast tegutseb Ninasi postijaama peahoones MTÜ Virumaa Koolituskeskus. Juhatuse esimehe Ivo Okase sõnul planeeritakse hoone välisilme taastada kujul, nagu see nägi välja 1834. aastal – kavatsetakse taastada ka majaesised kaaristud.[7]
