Nikita Panin

Krahv Nikita Ivanovitš Panin (vene keeles Панин Никита Иванович; 18. september 1718 Danzig – 31. märts 1783 Peterburi) oli Venemaa riigiametnik ja poliitik, Välisasjade Kolleegiumi juht aastail 1763–1781.

Nikita Panin

Nikita Panin pärines kuulsast Paninite suguvõsast. Ta sündis 1718. aastal Danzigis, kus teenis tollal tema isa Ivan Panin. Tema lapsepõlv möödus aga Liivimaa kubermangus Pärnus, kus ta isa teenis linna komandandina.

Panin alustas teenistust ratsakaardiväes ning seejärel tegi ta keisrinna Jelizaveta Petrovna õukonnas eduka karjääri: oli Venemaa saadik Taanis (1747) ja Rootsis (1748–1760). 1755. aastal autasustati teda kui edukat diplomaati Püha Anna ordeni ja Aleksander Nevski ordeniga ning talle anti kindralleitnandi auaste.

Pärast Venemaale naasmist määras keisrinna Jelizaveta Petrovna ta tsareevitš Pauli ülemõuemeistriks ja kasvatajaks alates Pauli kuuendast eluaastast. Panin oli tulihingeline konstitutsioonilise monarhia poolehoidja, milleks ta sai eeskuju Rootsi kuningriigist.

Nikita Panin oli ka keisrinna Katariina nõunik välispoliitikas aastatel 1760-1773.

Kui Katariina pani 1762. aasta juunis toime paleepöörde ja tõukas võimult oma abikaasa Peeter III, üritas Panin juurutada Venemaal konstitutsioonilist monarhiat. Ta lubas toetada Katariina valitsemise legitiimsust juhul, kui Katariina kuulutab välja Panini koostatud manifesti keiserliku nõukogu loomisest.

Nikita Panin oli Venemaa Keisririigi Välisasjade Kolleegiumi juht aastail 1763–1781.

1766^[1]kanti Nikita Ivanovitš Panin ja Pjotr Ivanovitš Panin (1721–1789) Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 267 all.

1781. aastal eemaldus ta riigijuhtimisest ning suri 31. märtsil 1783.

Nikita Panin on maetud Peterburi Aleksander Nevski katedraali Blagoveštšenski kalmistule.

Isiklikku

Nikita Panin ei olnud abielus ning tal ei olnud järglasi.

1. Stackelberg, Otto Magnus von, Kathatina II, 1762-1796, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, s. 293