From Wikipedia, the free encyclopedia
Nabû-naʾid (akkadi keeles 'Nabu olgu kiidetud'; ka Nabunaid, ladinapäraselt Nabonidus) oli Uus-Babüloonia viimane kuningas, kes valitses 556–539 eKr.
Pikka aega tunti Nabû-naʾidi valitsusaega vaid pärsia ja kreeka allikate ning heebrea piibli vahendusel. Seepärast on teda sageli iseloomustatud väga negatiivselt. Viimastel aastakümnetel on aga Babüloonia allikad hakanud teda näitama palju positiivsemas valguses.[1]
Babüloni langemise kohta on ajaloolistes allikates mitu versiooni. Kyrose silindri järgi avas rahvas Kyrosele väravad ja tervitas teda kui vabastajat. Jesaja 40–55 ennustas, et pärslased kannavad minema Babüloni naised ja jumalakujud. Herodotose kirjeldust mööda purustas Kyros babüloonlased linnast väljas, misjärel algas piiramine. Kui see venis, lasi Kyros Eufrati jõe kõrvale suunata, nii et tema väed võisid marssida linna läbi tühja jõesängi. [2] Xenophon kirjeldas sama episoodi, kuid mainimata lahingut.[3] Berossos väitis, et Kyros lõi Babüloonia väge, kuid Nabû-naʾid põgenes lähedasse Borsippa linna. Seal varjas ta end, samas kui Kyros vallutas Babüloni ja lammutas selle välismüürid. Kui Kyros hakkas liikuma Borsippa suunas, andis Nabû-naʾid peagi alla.[4]
Need kirjeldused on vasturääkivad, kuna allikad on propagandistlikud (Kyrose silinder ja Jesaja; viimase kohta vaata, see Kyros judeokritlikus traditsioonis), põhinevad suulisel pärimusel (Herodotus ja Xenophon) ja vastukäivatel kroonikatel (Berossus). Rohkem on siinkohal abi Nabû-naʾid kroonikast. See on osa Babüloonia kroonikatest, mis on ajaloosündmuste täpsed, faktipõhised kirjeldused ja mida peetakse seepärast usaldusväärseteks, ehkki mitte eriti informatiivseteks.[5] Babüloni vallutamise kohta ütleb see tekst:
„"Tašrîtu-kuul, kui Kyros ründas Akkadi väge Opises [tänapäeva Baghdadis] Tigrise jõel, hakkasid Akkadi elanikud mässama, kuid ta [Kyros või Nabû-naʾid?] tappis segaduses elanikud maha. Viieteistkümnendal päeval [12. oktoobril] võeti Sippar lahinguta ära. Nabû-naʾid põgenes. Kuueteistkümnendal päeval sisenesid Guti kuberner Gobryas [täht-tähelt: Ugbaru] ja Kyrose sõjavägi lahinguta Babyloni. Seejärel vahistati Nabû-naʾid Babülonis, kui ta sinna tagasi pöördus. Kuu lõpuni jäid kilpe kandvad gutilased Esagilasse, kuid Esagilas ja selel hoonetes ei kandnud keegi relvi. Tseremoonia õiget aega mööda ei lastud.
Arahsamna-kuu kolmandal päeval [29. oktoobril] sisenes Kyros Babüloni, haljad oksad laotati tema teele – linnas oli kehtestatud rahu. Kyros saatis tervisi kogu Babülonile. Tema kuberner Gobryas pani Babülonis ametisse asekubernerid."“
– "Babylonian Chronicles on the 17th year of the reign of Nabonidus".
Lisaks on leitud ehitise pealiskiri, kus on mainitud Babüloni Enlili värava taastamist varsti pärast selle vallutamist. Selle info põhjal on pakutud järgmist sündmuste rekonstruktsiooni.[6] Kui Kyros püüdis marssida Lõuna-Mesopotaamiasse, kohtas ta babüloonlasi Opise lähedal. Puhkenud lahingu võitsid pärslased. See pani lähedase Sippari linna alla andma. Samal ajal olid babüloonlased tõmbunud lõunasse, rajades kaitseliini Eufrati lähedal, takistamaks Kyrost liiga kaugele liikumast. Kuid Kyros ei rünnanudki Babüloonia armeed. Selle asemel läkitas ta väikese üksuse Tigrist mööda lõunasse, et vallutada pealinn üllatusrünnakuga. Plaan toimis: Pärsia väed jõudsid märkamatult Babüloni ja vallutasid selle ootamatult, kohates vaid nappi vastupanu ühe linnavärava juures. Nii said nad enda kätte nii Babüloni kui ka kuningas Nabû-naʾidi.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
