Nõmme raudteepeatus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Nõmme raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis. See asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 8 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Rahumäe ja Hiiu raudteepeatuse vahele.[1]
| Nõmme raudteepeatus | |
|---|---|
.JPG) | |
| Asukoht | Jaama tn 18, Tallinn |
| Koordinaadid | 59° 23′ 10,6″ N, 24° 41′ 13,5″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 2 |
 | |
Ümberistumisvõimalus on Pärnu maanteel ja Turu platsi tänaval (bussipeatus Nõmme) liinibussidele 10 (Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla), 23 (Kadaka–Bussijaam), 27 (Harkujärve – Laagri alevik), 33 (Männiku–Kopli) ja 36 (Väike-Õismäe–Viru).[2]
Kaheteelise raudtee ääres on kaks perrooni pikkusega 137 ja 142 meetrit.[3] Peatuses peatuvad kõik Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlastele tasuta.[4]
Nõmme raudteepeatusest pisut kesklinna pool Pärnu maanteel asub Nõmme raudteeülesõidukoht.
Ajalugu
Nõmme raudteepeatus avati liikluseks 1872. aastal. Esimene jaamahoone asus Pärnu maantee ääres, ülesõidu kõval asunud tänaseks lammutatud raudteehoones. Algul kandis see nime Peatus Seitsmendal Verstal (saksa Haltestelle auf der 7. Werst, vene Oстановочный пункт на 7. версте). 1874. aastast kannab raudteepeatus nime Nõmme (saksa Nömme, vene Неммe).[5]
Pileteid müüdi platvormi vastas raudteeülesõidu kõrval asunud vahimajas (mida hiljem kasutati elumajana, kuid mis nüüdseks on lammutatud).
Nõmme raudteejaamana
Nõmme jaam sai raudteejaama õigused aastal 1888. Pärast jaama õiguste saamist ehitati Nõmme jaama puidust 36-meetri pikkune reisijateplatvorm ning rajati rongide möödumist võimaldav kõrvaltee[6] ja 1890 puidust varikatus.[7]
Esimene puidust jaamahoone ehitati 1904–1905.
1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8]
Jaama haruteesid laiendati hiljem kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam.
Raudteepeatuse tähtsus tõusis elektrirongiliini avamisega 1924. aastal. Võrreldes varasema auruveduritega toimunud liiklusega kasvas reiside arv päevas selle tulemusena kahekordseks. See soodustas Nõmme linna elanikkonna kasvu ja üldist arengut.[9]
Raudteejaamana oli Nõmme jaam siiani ainus rongide möödumist võimaldav koht Tallinn-Keila lõigul. Alles Pääsküla raudteejaama kõrvaltee väljaehitamisega tekkis teine rongide möödumise ja veduri vahetamise võimalus selle lõigul, millele hiljem lisandus veel Saue raudteejaam. Seoses sellega vähenes manööverdamisliikluse koormus Nõmme raudteejaamas oluliselt.
1932 ehitati Tallinn-Nõmme liin kahe rööpapaariga liiniks, mis võimaldas liiklust sellel veelgi tihedamaks teha.[10] Aasta hiljem sai valmis teine rööpapaar Pääsküla jaamani.
Teine maailmasõda mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad Nõukogude väed viisid 1941 veeremid Permi (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti.[10] Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944.[11]
1987. aasta juulis lammutati säilinud jupp jaama varikatusest.[12] Varikatus taastati esialgsel 1912. aasta kujul alles aastaks 1999.[13]
Jaama struktuur
_tänava_poolt.jpg)
Jaamal oli 5 haruteed ja kaubaplatvorm. Haruteesid laiendati I maailmasõja eel kuni Hiiuni, kus asus Peeter Suure merekindluse kitsarööpmelise raudtee peajaam, hilisema nimega Nõmme-Väike.
Pärast II maailmasõda laiendati haruteede võrku Hiiul veelgi. Rajati harutee kuni Hiiu viljaelevaatorini ja kaubabaasideni, hiljem kuni Kalda tänaval asunud ETKVL kaubaladudeni ja vanametalli laoni.
Sellest haruteest sai alguse ka Hiiu – Harku karjääri raudtee ja kütuseveo haru kuni Mustamäe katlamajani. Samast harust viis raudtee ka Kopli kaubajaamani.
Nõmme raudteejaam minetas oma jaama funktsiooni 2012. aastal, mil likvideeriti jaamas paiknenud kõrvaltee. Üksiti reorganiseeriti sealt ka jaamakorraldaja ametikoht. Sellest ajast saadik on Nõmme raudteepeatus.
Jaamahoone
Esimene puidust jaamahoone ehitati 1904–1905. Üldise lahenduse poolest sarnanes see Kadrina raudteejaama hoonega, kuid oli sellest suurem.[8] Selle kõrvale ehitati 1914. aastal täiendav jaamapaviljon, mis põhiliselt täitis ootesaali ülesandeid ja milles oli ka piletikassa.[14]
1929–1930 laoti ümber puidust jaamahoone silikaattellistest vooderdis.[7] Selle põhjaliku ümberehituse käigus eraldati jaamahoones ruumid linna telefonikeskjaama ja postkontori jaoks.
Jaamahoone keldris asus Eesti Raudtee etalonkell.[15]
1997. aastal tunnistati hoone (aadressiga Jaama tänav 18) arhitektuurimälestiseks.[16]
Piletimüük lõpetati jaamahoones 1998. aasta kevadel ja jaama ooteruum suleti.[17] Seoses raudteejaama likvideerimisega 2012. aastal kadus jaamahoonest jaamakorraldaja ametikoht. Nii kadus paraku ajalukku Nõmme jaamahoone viimane otsene seos raudteega.
Tänapäeval asuvad jaamahoones Nõmme Muuseum, postkontor ja restoran.
Jaama muud ehitised
1890. aastal ehitati puidust varikatus, millel olid tuulevarjuks ka tagasein ja külgseinad.[7]
1912 rajati jaamahoone ette uus varikatus selle tänapäeval tuntud kujul ja vana lammutati.[8] Algsel kujul see siiski ei säilinud, kuna ümberehituste käigus lammutati selle kesklööv ja Hiiu poolne osa.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi I kümnendil ehitati Nõmme aleviku kasvades mitmes järgus välja jaamakompleksi täiendavad hooned. Üks nendest on pikk ühekorruseline, osalt puust, osalt kivist hoone[18] Raudtee tänav 56, mis oli ette nähtud raudteejaamaga seotud tööliste ja alamametnike elamuks.
Jaamal oli kaubaplatvorm, mille peal paiknes kaubahoone.
Mitmel korral on ümber ehitatud perroone. Viimati ehitati need ümber madalateks ooteplatvormideks seoses uut tüüpi rongide kasutuselevõtmisega 2010. aastatel.
1987. aasta juulis lammutati säilinud osa jaama varikatusest.[12] Aga seejärel varikatus taastati selle täielikul kujul, kuigi alles aastal 1999.[13]
2019. aasta septembris avati Nõmme jaamahoone ees skulptuur, mis kujutab endast jaamahoone ees graniidist pingil istuvat tukkuvat jaamaülemat, kelle jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela. Kuju valmimist rahastas koos eraannetajatega Nõmme linnaosa valitsus ja selle autor on Lembit Onton.[19][20]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
