Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).[1]
 |
See artikkel räägib elundist; Alo Mattiiseni ja Peeter Volkonski teose kohta vaata artiklit Näärmed (risotoorium). |
Näärmed on:
- ainuraksed
- hulkraksed
Näärmerakud (nii ainu- kui ka hulkraksete omad) saavad lähteaineid vereringe kudedest. Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre alusel jaotatakse näärmed ka:
- eksokriinnäärmed on harilikult varustatud juhadega, mis suunavad nõre limaskestale, st väliskeskkonda;
- endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse so sisekeskkonda.
Roomajatel
Maolistel
Madudel on tuvastatud mitmeid sisenõristusnäärmeid: ajuripats, käbinääre, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, munandid, munasarjad.[2]
Mao peas paikneb hulgaliselt näärmeid, nagu süljenäärmed ja Harderi nääre. Lisaks paiknevad madude peas Duvernoy näärmed, v.a inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madudel, neil loetakse Duvernoy näärmete derivaadid mürgiaparaadi osaks ja neid nimetatakse vahel ka mürginäärmeteks.
Nii emastel kui ka isastel madudel paiknevad kloaagiavausest saba suunas kõhu pool paarilised kloaaginäärmed.
Imetajatel
Inimestel
Tuntumad inimorganismi sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed on:
- ajuripats ehk hüpofüüs
- käbikeha
- kilpnääre
- kõrvalkilpnääre
- tüümus ehk harknääre
- neerupealis
- kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
- sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel)
- maonääre, maolukutinääre,soolenääre, väikesed keele süljenäärmed, väikesed süljenäärmed suulaes, süljenäärmed, keelealune süljenääre, söögitorunäärmed jpm näärmed.[3]
Vaata ka
- ainete transport
- Duvernoy nääre
- endokriinsüsteem
- hormoonide loend
- näärmete loend
- rakk
- vitamiinid
Viited
Kirjandus
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.