Mustkael-pütt
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) on linnuliik pütlaste sugukonnas.
Mustkael-pütt | |
---|---|
![]() | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Pütilised Podicipediformes |
Sugukond |
Pütlased Podicipedidae |
Perekond |
Pütt Podiceps |
Liik |
Mustkael-pütt |
Binaarne nimetus | |
Podiceps nigricollis Brehm, 1831 | |
![]() Mustkael-püti levila: kollane - pesitsusala, sinine - talvitusala, roheline - püsiala |

Levila
Mustkael-pütt on levinud laiguti Euraasias, Aafrika ida- ja lõunaosas ja Põhja-Ameerikas.
Välimus
Mustkael-püti vanalind hundsulestikus sarnaneb samas sulestikus sarvikpüti vanalinnuga, kuid tal on peenem kael, püstisem laup ja pisut ülespoole kaardus nokk[1].
Elupaik
Mustkael-pütt on püttidest kõige seltsingulisem. Tavaliselt pesitseb ta kuni mõnesaja paariliste kolooniatena toidurikastel järvedel, sageli koos kajakate, tiirude ja teiste lindudega [2]. Võrreldes sarvikpütiga pesitseb toidurikkamatel veekogudel.
Toitumine
Mustkael-pütt toitub peamiselt veeputukatest, sellele viitab ka tema noka kuju.
Pesitsemine
Mustkael-pütt ehitab ujuva pesa nagu teisedki pütid. Kurnas on 3–6 valkjasrohekat muna.[2] Rändel hoidub parvedesse.
Esinemine Eestis
Mustkael-pütt on Eestis eksikülaline ja väga haruldane juhuslik haudelind [1]. Peamisi põhjuseid, miks mustkael-pütt pole Eestis püsiv haudelind, on tema soojalembesus. Meie suved jäävad talle pesitsemiseks sageli liiga lühikeseks.
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.