Mohri maja
hoone Pärnus From Wikipedia, the free encyclopedia
Mohri maja on elamuks ehitatud hoone Pärnus aadressil Rüütli tänav 23. Mohri maja kompleksi kuuluvad veel hooned Rüütli 21 ja Rüütli 25.
| Mohri maja | |
|---|---|
.jpg) | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Pärnu |
| Stiil | klassitsism |
| Ehituse lõpp | 1681 |
| Aadress | Rüütli tänav 23 |
| Koordinaadid | 58° 23′ 4″ N, 24° 29′ 55″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Korruseid | 2 |
Elamu koos selle kõrval asuva aidaga (Rüütli 21) lasi ehitada kaupmees ja raehärra Christoph Heinrich Mohr. Hooned valmisid 1681. aastal. Pärnus on sellest majast vanem vaid Steineri maja.[1]
Nii eluhoone kui ka ait on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.[2][3]
.jpg)
Kaupmehe ja raehärra Christoph Heinrich Mohri maja valmis 1681. aastal. Maja on tähelepanuväärne, kuna see on ehitatud tänavale, pikem külg ees. Tolle ajani oli tavaks ehitada majad otsaga tänava poole. Maja külitsi tänava äärde ehitamise põhjus oli Lastepargi kohal asunud turuplats, mis maja ees avanes.[4]
Kuna Mohri maja oli Pärnu üks esinduslikumaid hooneid, siis peatusid seal külaskäigul Pärnusse nii Rootsi kuningas Karl XII (1700) kui tõenäoliselt ka Venemaa tsaar Peeter I (1720) ja keisrinna Katariina II (1764).[5]
18. sajandi lõpus ehitati majast paremal oleva astmikviiluga hoone I korrus.[5]
1820. aastal lasi hoone üks järgmisi omanikke Hans Christian Erler elamu ümber ehitada. Hoone üldilme muudeti klassitsistlikuks, suurendati aknaid, uksi ja lisati tänavale ulatuv trepp. Ümberehituse käigus lisati majast paremal olevale hoonele puitkonstruktsioonis II korrus ja astmikviil.[5]
1838. aastal ostis kinnistu kaubakompanii Jacob Jacke & Co. 1860. aastatel elas seal üks kompanii juhte, Rootsi-Norra ja Taani aukonsul Carl Nicolai Frey (1826−1866). Hiljem renditi hoone postiametile ning seal tegutsesid post ja telegraaf.[6] Telegraafiameti laiendamiseks ehitati 1902.–1903. aastal maja idapoolsele küljele astmikrinnatisega juurdeehitus.[2][5] Jacob Jacke & Co kaubakompanii käes olid hooned 1940. aastani, mil need natsionaliseeriti.[3]
Aastatel 1923–1965 asus hoones telefonikeskjaam. 1965. aastal tehti hoone esimese ja teise korruste ruumides kapitaalremont ning pärast seda olid hoone ruumid kasutusel peamiselt kontoripinnana. Aastatel 1996–1997 uuendati maja välisilmet ning ka hoone siseruumides tehti suurem remont. Mõningaid ruume remonditi veel 2007. aastal, kui hoonesse kolisid ajutiselt kohtumaja töötajad.[4][7]
2007. aastal avati maja ees Johann Voldemar Jannseni skulptuur.[8]
1980. aastatel viidi maja vapp puhastamiseks Tallinna, kuid see läks seal kaduma. Vapp leiti üles 2016. aastal ja Pärnu linnavalitsusel oli plaan maja osalt Euroopa Liidu raha eest restaureerida ning vapp uuesti majale paigaldada. Kuna loodetud toetust ei saadud, jäi projekt katki ning Mohri maja vapp jäi Muinsuskaitseameti kätte Tallinna.[9]
2022. aasta jaanuaris korraldas Pärnu linn Rüütli 23 ja 25 hoonetele uue omaniku leidmiseks avaliku enampakkumise. Selle tulemusena omandas hooned 601 800 euro eest ettevõte Apeki Arenduse OÜ, mille omanik oli Tartu ärimees Jaan Mugra.[10] Uus omanik hakkas kohe maja põhjalikult renoveerima, et rajada majja äripinnad ja 16 korterit. Renoveerimise käigus leiti hoonest baroksed seinamaalingud ning ka hoone ehitamise ajast pärit hästi säilinud tala-laemaalingud, mis olid teadaolevalt esimesed omataolised Pärnus.[7]
2024. aasta sügiseks valmiva renoveerimise käigus rajatakse hoone sisehoovi terrass ja rõdud ning lammutatakse peaukse trepp, et hoonesse pääseks tänava tasapinnalt. Samuti ehitatakse peaukse kohale rõdu, mis oli asunud seal ka sadakond aastat varem.[7]
Koos peamajaga valmis 1681. aastal ka sisehoovis olev kaubaait. 1780. aastal toimunud ümberehitusega lisati algselt kahekorruselisele hoonele mansardkorrus, tõsteplokk kaubaluukidega tõsteti ümber lõuna poole ja ehitati kahekorruseline pultkatusega juurdeehitis.[3]
1940. aastani kasutas aita kaubakompanii Jacob Jacke & Co. Nõukogude perioodil kasutati aidahoonet ladudena.[3]
Aida katust renoveeriti 1996.–1997. aastal, kuid 21. sajandi alguses jäi ait kasutuseta.[11]
2016. aastal pani Pärnu linn aida enampakkumisele alghinnaga 64 000 eurot. 2018. aastal müüs Pärnu linn aidahoone koos juurdeehitusega osaühingule Mohri Ait, kes puhastas hoone prahist, tegi avariiremonditööd ning alustas restaureerimistööde projekteerimist. 2020. aastal sai Mohri Ait OÜ hoonele muinsuskaitselised eritingimused. Esialgse linnaga sõlmitud lepingu järgi pidi hoone olema korda tehtud 2023. aastaks, kuid rahanappuse, koroonapandeemia ning hoone viletsa seisukorra tõttu ei jõudnud Mohri Ait OÜ renoveerimist tähtajaks valmis. Seetõttu andis Pärnu linnavalitsus Mohri Aidale kuni 2026. aastani ajapikendust.[11][12][13]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
