Ait

Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone. Taluhoonet, kus hoitakse heina ja põhku, nimetatakse küüniks^[1].

See artikkel räägib üldmõistest; ansambli kohta vaata artiklit Ratt (ansambel)

---

Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011.

Saaremaa lõunapoolsetes kihelkondades – Jämajas, Ansekülas, Kaarmal ja Pühas – tarvitati aida asemel sõna "õuekamber"^[2].

Aida tekkimine

Hinni talu ait.

Ait on välja arenenud sammaslavast, kus hoiti iidsetel aegadel jahisaaki, et kiskjad seda kätte ei saaks. Sammaslava edasiarenduseks on kõige ehedamal kujul lapi sammasait. Tuntakse ka magasiaita, mis oli riigi varude hoidmise kohaks.

Ait on Eesti taludes tuntud ehitis hiljemalt 10.–11. sajandist^[3].

Aida ehitus

Ühe katuse alla ehitatud aitadel oli tavaliselt jäetud kahe aida vahele nõndanimetatud vahek. Vahekuks nimetati varjualust põllutööriistade hoidmiseks.

Vilja- ja riideait

Varbuse mõisa ait-kuivati.

 Pikemalt artiklis viljaait

 Pikemalt artiklis riideait

19. sajandist oli talus vähemalt kaks aita: vilja- ja riideait, saartel ja Lõuna-Eestis ka liha-, kala- ja võrguait.

Vilja hoiti aidas kirstudes ja tünnides, alates 19. sajandi keskelt aga salvedes, riideid hoiti kirstudes. Riideaidas magasid suvel tüdrukud.

Vaata ka

• Küün