Mihkel Kampmaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ta on avaldanud värsikogu "Kandle hääled" (Viljandi 1896) ja rohkesti populaarseid koolilugemikke, mida avaldati paljudes kordustrükkides.
20. oktoobril 1933 valiti ta Tartu Õpetajate Seltsi auliimeks.
Õpingud
Töökohad
- 1888–89 vallakooliõpetaja Tõstamaal
- 1889–93 köster Väike-Maarjas; 1890–92 ka samas kihelkonnakooli õpetaja
- 1894–96 Sakala toimetaja Viljandis
- 1896–1903 linnakoguduse köster Viljandis ja Aleksander Georg von Stryki eraalgkooli juhataja
- 1903–07 Volmari õpetajate seminari õpetaja
- 1907–19 Tartu ENKS tütarlaste gümnaasiumi õpetaja
- 1919–33 Tartu Õpetajate Seminari õpetaja; alates aastast 1933 pensionil.
Teosed
- "Kandle hääled" (luulekogu), Viljandi 1896, 104 lk
- "Eestlase iseloom ja laad", Tartu 1902, 116 lk
- "Eesti wanem ilukirjandus: üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule ilukirjandusele", Tartu 1908, 152 lk
- "Eesti keele õpewiis. Uuema aja pädagogika walgusesse seadnud M. Kampmann", Tallinn 1918.
- "Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1912, 332 lk; teine, täiendatud trükk: Tallinn 1920, 343 lk
- "Eesti kirjanduseloo peajooned. 2. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1913, 352 lk; teine, parandatud trükk: Tallinn 1921, 360 lk
- "Eesti kirjandusloo peajooned. 3. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1923, 252 lk
- "Eesti kirjandusloo peajooned. 4. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1936, 302 lk
Õpikud
- Aabits kodule ja koolile, Tallinn 1919
- Kooli lugemiseraamat I–III
- Eesti lugemik I–V
Artiklid
Isiklikku
Tema isa oli kalur ja erusoldat Madis Kampmann (1833–68), ema Anu Maidlas (1832– 1905). Isa suri, kui Mihkel oli kaheaastane; poisi kasuisaks sai isa vend Juhan Kampmann (1830–1909).
Mihkel Kampmann abiellus aastal 1892 Porkuni mõisavalitseja 18-aastase tütre Marie Henriette Sonnega (1874–1931), sündis seitse last.
Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Kirjandus ja välislingid
Raamat
- "Mihkel Kampmaa ja tema pärand" (artikleid Kampmaast ja tema bibliograafia). Koostanud Vaike Birk, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2007, 362 lk; ISBN 9789985585290
Artiklid
- Jaan Oks, "Koolilugemisraamatud" (arvustus raamatule: M. Kampmaa "Kooli lugemisraamat: esimene jagu") – Vaade 1908, nr 2/3 ja J. Oksa kogumikus "Orjapojad", Ilmamaa 2004, lk 164–172
- Anton Jürgenstein, "M. Kampmann 50-aastane" – Eesti Kirjandus 1917, nr 3, lk 102–106; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil
- Johannes Aavik, "Vead M. Kampmanni koolilugemikus" – Eesti Kirjandus 1920, nr 5, lk 162–175, nr 6, lk 203–221 ja nr 7, lk 249–266; loetav ka aadressil
- Gustav Suits, "M. Kampmaa 70-ndaks sünnipäevaks" – Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 123–126; loetav ka aadressil
- Jaan Roos, "Mihkel Kampmaa elust ja tegevusest" – Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 126–139; loetav ka aadressil
- Jaan Roos, "Mihkel Kampmaa elutöö" (nekroloog) – Postimees 4. oktoober 1943, nr 228, lk 3
- Aarne Vinkel, "M. Kampmaa töö eesti kirjanduse historiograafias. Kirjamehe 100. sünni-aastapäeva puhul" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 3, lk 151–155 ja raamatus: A. Vinkel, "Kirjandus. Aeg. Inimene", Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 183–193
- Koidu Raudvere, ""Kuid oma esitusmeetodist ei või ma mingil tingimusel loobuda". Mihkel Kampmaa "Eesti kirjandusloo peajoonte" IV jao sünniloost" – Keel ja Kirjandus 1993, lk 212–220
- Vaike Birk, "Elutöö sillutas üldhariduse ja teaduse vahemaid. Eraõpetlane, kooli- ja kirjamees Mihkel Kampmaa 130" – Postimees 22. märts 1997, lk 16
- Eesti kooli biograafiline leksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 75, artikli autor Valve Birk
- Kristi Metste, "Mihkel Kampmaa – tubli pioneer" – kogumikus "Traditsioon & pluralism", 1998, lk 108–114
- Kristi Metste, ""Nagu nüüd on selgunud..." Lisandusi Mihkel Kampmaa tundmaõppimiseks" – Akadeemia 1999, nr 9, lk 1816–41
- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 172–173, artikli autor Endel Nirk
- Mait Talts, "Mihkel Kampmann oli õpetaja ja õppija" (140 aastat sünnist) – Sakala 29. märts 2007
- Tiit Hennoste, "Hüppeid modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal" (ka bibliograafia) – Vikerkaar 2008, nr 3
Välislingid
- Mihkel Kampmaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.