Merano
From Wikipedia, the free encyclopedia
Merano või Meran on linn ja vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias. Olles üldiselt hästi tuntud oma kuurortide poolest, paikneb see nõos, mida ümbritsevad mäed, mis kõrguvad kuni 3335 m üle merepinna, Passeieri oru suudmes ja Vinschgaus.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2017) |
 | Artiklis puuduvad viited. (September 2017) |
| Merano | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| [ meˈrano[1] ] | |||||||
| |||||||
 Vaade Vinschgau orule | |||||||
Pindala: 26,3 km² (2011)[2]  | |||||||
|
Elanikke: 41 071 (1.01.2023)[3]
| |||||||
| Koordinaadid: 46° 40′ N, 11° 10′ E | |||||||
.svg) Asend Bolzanos | |||||||
  | |||||||
.png)
Varem on linn olnud populaarseks elukohaks mitmele teadlasele, kirjanikule ja kunstnikule, sealhulgas Franz Kafka, Ezra Pound, Paul Lazarsfeld ja ka Austria keisrinna Elisabeth, kes hindas selle pehmet kliimat.
2010. aasta novembris elas seal 38 198 inimest.
Frazioni
Merano vallas on frazioni Altstadt (Centro), Obermais (Maia Alta), Untermais (Maia Bassa), Gratsch (Quarazze), Sinich (Sinigo), Labers.
Koha nimi
Meran on linna saksapärane nimi; Merano on itaaliapärane nimi. Nime ladiinikeelne vorm on Maran. Valla (comune) ametlik nimi on saksapäraselt Stadtgemeinde Meran ja itaaliapäraselt Comune di Merano (mõlemad on ametlikult kasutuses).
17. sajandi ladina keeles kutsuti linna Meranum. Teised arhailised nimed on Mairania (aastast 857) ja an der Meran (15. sajandist).
Juured
Ala on olnud asustatud alates 3. aastatuhandest eKr, nagu näitab menhirite ja teiste leidude olemasolu. Linna lugu algas aastal 15 eKr, kui roomlased okupeerisid Adige jõe oru, rajades teejaama Statio Maiensi'.
Asulat on esmamainitud 857. aasta ürikus kui Mairania. Tirooli lossi krahvid ülendasid Merano 13. sajandil linnaseisusse ja tegid sellest oma Tirooli krahvkonna pealinna. Pärast krahvkonna Habsburgidele üleandmist aastal 1363 seoses Margarete troonist loobumisega, kolis Austria hertsog Friedrich IV 1420. aastal Tirooli õukonna Innsbrucki. Kuigi Merano jäi ametlikuks pealinnaks aastani 1848, kaotas see seejärel oma domineeriva positsiooni ja peaaegu kogu oma tähtsuse majandusliku keskusena Itaalia ja Saksamaa vaheliste teede sõlmpunktis. Oluline rahapaja koliti 1477. aastal samuti Halli.
1809. aasta Tirooli ülestõus Prantsuse okupatsiooni vastu juhtis taas tähelepanu Meranole. Sel aastal saavutas talupoegade armee linna kohal Küchelbergis ühendatud Prantsuse ja Baieri vägede vastu võidu, enne kui ülestõus lõplikult purustati. Pärast Esimest maailmasõda sai Saint-Germaini rahuga Meranost koos ülejäänud endise Tsisleitaania kroonimaa Tirooli lõunaosaga Itaalia kuningriigi osa.
12. aprillil 2010 tabas Merano marsruudil rongi 30 km linnast Latschi ja Kastelbelli külade vahel maalihe. Tulemusena sõitis rong rööbastelt maha, tappes 9 inimest ja vigastades 28; 7 neist raskelt.
Linna maamärkide hulka kuuluvad keskaegsed linnaväravad nagu Vinschgauer Tor, Passeirer Tor ja Bozener Tor. Kindlustuste hulka kuuluv on ka keskaegne Ortensteini torn, rahva hulgas Pulverturmiks kutsutu (sõna-sõnalt 'pulbritorn').
Peamised kirikud on gooti stiilis Püha Nikolause kirik ja Püha Barbara kabel, mõlemad pärinevad 15. sajandist. Sellest ajast pärineb ka vürstiloss (Landesfürstliche Burg), mis oli Austria ertshertsogi Sigismundi residents.
Kivisild Steinerner Steg ületab Passeri jõe ja pärineb 17. sajandist.
Linn arenes edasi, kui sellest sai üha populaarsem kuurort, eriti pärast keisrinna Elisabethi külaskäike. 19. sajandist pärinevad rahvateater, Kurhaus ja Keisrinna Elisabethi Park. Kuulsad on ka kaarjad Wandelhalle promenaadid piki jõge.
Pärast linna aastal 1919 Itaaliasse annekteerimist ehitasid fašistlikud võimud 1920. aastatel uue raekoja.
Linnast väljas on Trauttmansdorffi loss ja selle aiad. Seal asub ka turismimuuseum, mis avati 2003. aasta kevadel ja näitab turismi ajaloolist arengut provintsis. Tirooli loss on ka lähedal.
Toit
Piirkond on tuntud oma veinide poolest, nii valge kui ka punase, ning viinamäed ulatuvad linnani. Kohalik vein Meraner Leiten (Meranese di collina) on kerge punane vein, mis on parim, kui juua seda värskelt. On ka laialdaselt puuviljaaedu ja õunu eksporditakse kogu Euroopasse. Linna servas olev Forsti pruulikoda toodab populaarseid õllemarke, mida müüakse kogu Põhja-Itaalias.
Ferdinand Behrens
- Hans Andersag (1902–1955), avastas klorokviini, malaariaravimi
- Ferdinand Behrens, maalikunstnik ja linnaportretist, kes juhtis Austria ertshertsogi Eugeni vapi tegemist
- Arbeo Freisingist (suri aastal 784), varakeskaegne kirjamees ja piiskop
- Franciszka Arnsztajnowa (1865–1942), luuletaja ja näitekirjanik
- Franco D'Andrea (sündinud 1941), džässpianist
- Arnaldo Di Benedetto, kirjanduskriitik ja professor
- Ludwig Bemelmans (1898–1962), kirjamees
- Irène Galter (sündinud 1931), näitleja
- Ferdinand Gamper (1957–1996), sarimõrvar
- Gloria Guida (sündinud 1955), itaaliakeelne näitleja
- Oswald Menghin (1888–1973), ülikooli professor, ajaloolane, haridusminister
- Silvius Magnago (1914–2010), endine Lõuna-Tirooli provintsi kuberner, Lõuna-Tirooli autonoomia isa
- Reinhold Messner (sündinud 1944), Itaalia mägironija, seikleja, teadlane ja kirjamees (elab vaheldumisi Meranos ja Juvalis)
- Bargil Pixner (1921–2002), benediktiini munk
- Leo Putz (1869–1940), Tirooli maalikunstnik
- Johann Baptista Ruffini (1672–1749), soolakaupmees
- Rudolf Carl von Slatin, Sudaani peainspektor
- Rudolf Stingel (sündinud 1956), kunstnik
- Hermann von Tappeiner (1847–1927), arst ja farmakoloog Münchenis
- Cuno Tarfusser (sündinud 1954), rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtunik
- Armin Zöggeler (sündinud 1974), kelgutaja, kuuekordne olümpiamedalist ja üheksakordne maailmameister
Turism
Merano on populaarne turismisihtkoht eriti sakslastele ja itaallastele. Suvel on promenaadil kontserte peaaegu iga päev ning linnas ja ümbritsevatel küngastel on toredaid jalutuskäike, vähimal määral "Meran 2000", kus talvel on ka suusatamist.
Keeleline jaotus
2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 50,47% elanikkonnast emakeelena saksa keelt, 49,06% itaalia keelt ja 0,47% ladiini keelt.
Merano sõpruslinn on Salzburg Austrias.
Linna järgi on nimetuse saanud maleavang Poolslaavi kaitse Merano variatsioon, mida Akiba Rubinstein 1924. aastal linnas toimunud turniiril Ernst Grünfeldi vastu edukalt kasutas. 1981. aastal peeti Meranos Anatoli Karpovi ja Viktor Kortšnoi vaheline male maailmameistrivõistluste matš. Muusikali "Chess" esimeses vaatuses toimub male maailmameistrivõistluste matš samuti Meranos, ja see sisaldab laulu "Merano", milles on rida "rosy-cheeked Merano, flourishing to a fault".
Linna käsipallimeeskond on üks edukamaid Itaalias, scudetto võitja aastal 2005. Jäähokimeeskond on tulnud kaks korda riigi meistriks, kuid mängib praegu teises liigas.
Igal aastal septembris toimub Merano hipodroomil Gran Premio Merano; see on kõige kuulsam Itaalia takistusjooks.
Merano võõrustas 1953, 1971 ja 1983. aasta kärestikuslaalomi maailmameistrivõistlusi. See on koht, kus keerulise ülesvoolu värava tõttu loodi tuntud 'Merano' käik. Seda liigutust kasutavad paljud slaalomisõitjad nüüd ülemaailmselt.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
