Marju Kõivupuu

Marju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.

Marju Kõivupuu
Marju Kõivupuu esinemas kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Kirjanike Majas Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014
Sündinud	14. november 1960 (64-aastane) Võrumaa
Alma mater	Tartu Ülikool
Lapsed	Kaarel Kõivupuu (s 1987), Martin Torp (s 2000)
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	keeleteadus, rahvaluuleteadus, kultuuriloolane
Töökohad	Tallinna Ülikool Tartu Ülikool
Tuntumad tööd	"Eestlase eluring" (2015)
Doktoritöö	"Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel"
Doktoritöö juhendaja	Tarmo Kulmar
Tuntumad õpilased	Loend Kristel Vilbaste, Tiina Tuulik, Sille Kapper
Tunnustus	Valgetähe V klassi teenetemärk Loend...

Haridustee

Marju Kõivupuu on sündinud Mäepõru külas Võrumaal. Tänu oma päritolule valdab soravalt võru keelt. 8. klassi lõpetas ta Valga 1. Keskkoolis 1976. aastal, Tartu 5. Keskkooli bioloogia-geograafia süvaõppega klassi 1979. aastal. 1986. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1990–1993 õppis Tartu Ülikooli aspirantuuris ning 1995–1999 Eesti Põllumajandusülikooli doktorantuuris. 2002. aastal kaitses Marju Kõivupuu doktoritöö surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel.

Töökäik

• 2017–... Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Maastiku ja kultuuri keskus, vanemteadur, hiljem dotsent
• 2007–2017 Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, vanemteadur
• 2005–2007 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, dotsent
• 2003–2004 Tallinna Ülikool, filoloogiateaduskond, Eesti filoloogia osakond, Eesti kirjanduse õppetool, dotsent

Ta on Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur. Lisaks loengute pidamisele tegeleb teadustöö ja juhendamisega.

Ta on pidanud erialaseid loenguid ka tele- ja raadiosaadetes ning osaleb Vikerraadio mälumängusaate "Mnemoturniir" võistkonnas. On avaldanud eri teemadel artikleid nii Õhtulehes, Postimehes kui ka Maalehes.^[viide?]

Kõivupuu oli 2017. aasta suvel toimunud XII noorte tantsupeo teema idee "Koit ja Hämarik" üks autoreid. Võitis tantsupeo ideekavandi konkursi koos Margus Toomla, Meelis Kompuse, Maian Kärmase ja Rasmus Puuri koosloomes sündinud tööga.

Uurimishuvidena on välja toonud inimese ja looduse/maastiku suhted ning kultuuripärandid. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega.

29. septembril 2023 esitas Tallinna Ülikooli rektoraat Marju Kõivupuu kandidatuuri Eesti Teaduste Akadeemia juhatusele akadeemikukandidaadiks ^[1] etnoloogia ja folkloristika valdkonnas märkides, et Kõivupuul on väljapaistvaid saavutusi nii uurimis- ja arendustöös kui oma uurimissuuna populariseerimise vallas ning ta on andnud tähelepanuväärse panuse Eesti vaimukultuuri arengusse ja rahvusteaduste eestkõnelejana ning oma valdkonna põhjaliku tundjana on Kõivupuul potentsiaali panustada igakülgselt folkloristika ja etnoloogia arengusse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Teaduskorralduslik tegevus

• 2016−... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees
• 2015−... ajakirja Mäetagused (1.2) toimetuskolleegiumi liige
• 2014−... Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud muuseumide tegevustoetuse komisjoni liige
• 2014−... Võru Instituudi teadusnõukogu liige
• 2013−... ajakirja Studia Vernacula toimetuskolleegiumi liige
• 2013−... Muinsuskaitseameti juurde moodustatud ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige
• 2012−… Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
• 2011 – ... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folkloristi aastapreemia määramise komisjoni liige
• 2011 – ... Riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
• 2011 – ... Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2010 – ... Sarja "Tänapäeva folkloorist" toimetuskolleegiumi liige
• 2010 – ... Kultuuriteooria tippkeskuse doktorikooli komisjoni liige
• 2009 – ... Kutsekoda; Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, Kultuuri kutsenõukogu liige
• 2009 – ... TLÜ humanitaarteaduste valdkonnanõukogu liige
• 2009 – ... Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juurde moodustatud "Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010–2013" koostajate komisjoni liige
• 2008 – ... TLÜ senati õppekomisjoni liige
• 2004 – ... TLÜ Humanitaarteaduste doktorikooli nõukogu liige
• 2004 – ... Eesti Rahvuskultuuri Fond. O. ja E. Looritsa mälestusfondi nõukogu liige
• 2004 – ... Rahvusvahelise rahvajutu-uurijate seltsi liige
• 1999 – ... Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige
• 1988 – ... Võru Seltsi VKKF liige
• 1985 – ... Emakeele Seltsi liige
• 1985 – ... Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige
• 2017−2018 Euroopa kultuuripärandi aasta (2018) Eesti juhtkomitee liige
• 2017−2022 Vaimse kultuuripärandi nõukogu liige
• 2014−2017 Vana Võromaa kultuuriprogrammi nõukogu liige
• 2013−2013 Kultuuripärandi aasta (2013) pärandisaadik
• 2013−2015 Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital; nõukogu esimees
• 2011−2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2011−2014 Riigi kultuuripreemiate komisjoni liige
• 2010–2013 Programmi "Vana Võromaa kultuuriprogramm" nõukogu liige
• 2009–2013 Riikliku programmi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" juhtkomitee liige
• 2007–2009 Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)" jätkuprogrammi "Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013)" ettevalmistava töörühma liige
• 2004–2008 Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" juhtkomitee liige
• 2004–2004 TPÜ filoloogiateaduskond, dekaan
• 2003–2005 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu liige
• 2003–2005 2005. aastal Eestis toimunud 15. ISFNR-i kongressi korraldustoimkonna liige
• 2003–2004 4. soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tallinnas korralduskomitee liige
• 2002–2004 TPÜ eesti filoloogia osakonna juhataja

Loometöö

• Arvukate kultuuri- ja folklooriteemaliste tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ja konsultant.^[viide?]
• Koostöös Eesti Rohelise Liikumisega 2006 fotonäitus "Ristipuud" Lõuna-Eesti maastikul.^[viide?]
• Korraldanud 3 Kaika suveülikooli (1992 Kuutsil, 1998 Põlgastes, 2012 Harglas)^[viide?]

Raamatud

• 2009 – "Hinged puhkavad puudes"
• 2011 – "101 Eesti pühapaika"
• 2013 – "Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini"
• 2015 – "Eestlase eluring"
• 2017 – "Estonian Heritage" (ilmunud inglise keeles, kaasautor Riin Alatalu)
• 2017 – "Loomad eestlaste elus ja folklooris"
• 2018 – "Pärimusaabits lastele ja suurtele"

Tunnustus

• 1996 – J. von. Uexkülli asutatud Eesti Taassünni auhind (kollektiivselt Võru Keele ja Kultuuri Fondile)
• 1995 – Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest
• 2004 – Tallinna Pedagoogikaülikooli parim monograafia
• 2007 – ajakirja Akadeemia Naturalia aastaauhind artikli "Haigus kui staatusesümbol: traditsioon, lähiminevik ja tänapäev" eest
• 2010 – Tallinna Ülikooli parim monograafia "Hinged puhkavad puudes" (Huma 2009)
• 2011 – Maavalla koja tänukiri ristipuude uurimise, tutvustamise ja kaitsmise eest
• 2012 – "101 Eesti pühapaika" – 2011. aasta parim eesti autori teatmeteos
• 2012 – "101 Eesti pühapaika" – Tallinna Ülikooli 2011. aasta parim teatmeteos
• 2012 – Maavalla koja aunimetus "Hiie sõber 10225"
• 2013 – aasta kodanik
• 2014 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[2]
• 2016 – TLÜ parim monograafia "Eestlase eluring" (Varrak 2015)
• 2017 – Oskar Kallase auhind märkimisväärse panuse eest Eesti kultuuriloosse
• 2019 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2019 – Eerik Kumari looduskaitsepreemia
• 2021 – Muinsuskaitseameti aastapreemia (Pärandi tutvustaja)

Isiklikku

Kõivupuul on kaks poega: Kaarel Kõivupuu (sündinud 1987) ja Martin Onoper (sündinud 2000).

Viited

1. Kolmele akadeemikukohale kandideerib 12 teadlast, Postimees, 11. oktoober 2023
2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

• Marju Kõivupuu Eesti Teadusinfosüsteemis
• Toidublogi: Marju Kõivupuu, Eesti Ekspress, 19. juuli 2017