Mari Raamot
Eesti poliitik ja õpetaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti poliitik ja õpetaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Mari Raamot (sünninimi Mari Tamm; 6. august (25. juuli vkj) 1872 Kitse talu, Kuressaare vald, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa[1] – 12. märts 1966 New York) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid, Naiskodukaitse esinaine aastatel 1927–1937.
| Mari Raamot | |
|---|---|
 Mari Raamot Naiskodukaitse esinaisena 1932. aastal | |
| Sünninimi | Mari Tamm |
| Sünniaeg |
6. august (25. juuli vkj) 1872 Kuressaare vald, Tarvastu kihelkond |
| Surmaaeg |
12. märts 1966 (93-aastaselt) Cresskill, New Jersey, USA |
| Tegevusala | ühiskondlik tegelane, õpetaja |
| Organisatsioonid | Naiskodukaitse, Eesti Punane Rist, Noorte Naiste Kristlik Ühing |
| Tunnustus | Loend... |
| Abikaasa | Jaan Raamot |
| Lapsed | Ilmar Raamot |
| Sugulased | Aino Tamm (õde) Jaan Tamm (vend) |
Ta sündis Kuressaare vallas Tarvastu kihelkonnas Kitse talus taluperemehe Tõnis Tamme ja Mari Renniti tütrena.[2]
Raamot õppis Viljandis Lilli Suburgi tütarlastekoolis, seejärel Königsbergis, hiljem ka Kielis ja Leipzigis kodumajandust ning tegutses koduõpetajana Peterburis ja Tuula kubermangus.[3]
1905. aasta revolutsiooni ajal, kui Jaan Raamot karistussalkade poolt vangistati, mängis tema vabastamisel suurt rolli Mari Raamoti aktiivne tegevus erinevate ametnike ning sõjaväelastega suhtlemisel.[4]
Ta oli lühemat aega Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikooli õpetaja, rajas 1911. aastal koos agronoomist ja poliitikust abikaasa Jaan Raamotiga Tartu lähedale Raadi valda Sahkapuu tallu esimese Eesti tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskooli ning juhatas seda kuni kooli maha põlemiseni 1919. aastal, valmistades ette 265 haritud noort perenaist.[4]
Eesti iseseisvusliikumise ajal osales Mari Raamot aktiivselt Maapäeva valimiste juures ning viibis ka Maanõukogu viimasel istungil 1917. aasta 28. novembril.[4]
Esimese Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal ta vangistati ning ta viibis 10 päeva Tartu vanglas ning 7 nädalat Tallinna vanglas kuni vabanemiseni.[4] Vabadussõja käigus aitas Raamot korraldada soome vabatahtlike vastuvõtmist ning hukkunute kojusaatmist.[4]
Ta osales aktiivselt ka naiskongresside töös, kus kõneles põllutöö- ja majapidamise kutsekoolide propageerimise nimel[5] ning innustas naisi asuma naishariduse juhtivatele positsioonidele.[5]
Pärast abikaasa surma 1927. aastal oli Mari Raamot Tallinnas Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ja korjandusosakonna juhataja, üks Noorte Naiste Kristliku Ühingu asutajaid ja esinaine, Naiskodukaitse asutajaid ja esimene esinaine aastatel 1927–1937, kodutütarde liikumise ellukutsuja.[6] 1937. aastal tagandati ta ametikohalt lahkarvamuste tõttu Naiskodukaitse poliitilise rolli osas.[4]
Pärast 1940. aastal poja Ilmari talu rekvireerimist nõukogude võimu oludes elas Raamot Tartus, kust ta põgenes 1944. aasta septembris põgenes ta Saksamaale poja juurde, kus nad elasid Gammelundi külas sõja lõpuni. Pärast seda kuulus Mari Raamot Detmoldi pagulaslaagri juhatusse ning aitas korraldada sealsete eestlaste kultuuritööd.[4]
1949. aastal rändas Raamot koos poja perega USA-sse, töötades esialgu Põhja-Carolina farmis sulastena. 1951. aastal ostsid nad maja New Yorgi lähedal Cresskillis New Jerseys, kus Raamot 1966. aastal suri.[4]
Üks tema neljast õest oli laulja ja pedagoog Aino Tamm, vend oli metsasarvemängija ja muusikategelane Jaan Tamm.[3]
Ta abiellus aastal 1899 Peterburis Jaan Raamotiga, nende poeg Ilmar Raamot oli agronoom ja poliitik.[3]
Naiskodukaitse tegevuses olulist rolli mänginud Jäneda mõisahoone seinale paigaldati 2006. aastal mälestustahvel Mari Raamotile.[7] 2022. aastal avati Viljandi vallas Kitsi-Tamme talus Naiskodukaitse Sakala ringkonna eestvõtmisel ka temanimeline mälestuspink.[8] 2012. aastal valmis tema eluloost ka teatrietendus.[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
