eesti jurist From Wikipedia, the free encyclopedia
Mari-Liis Sepper (sündinud 13. juulil 1978[1]) on eesti jurist, aastatel 2010–2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
.jpg)
Ta on õppinud aastatel 1997–2002 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppes ja aastatel 2002–2003 magistriõppes Montpellier' Ülikooli õigusteaduskonnas Prantsusmaal, lõpetades selle Eesti magistritasemele vastava diplomiga (Diplôme d'études approfondies).[2]
Aastatel 2003–2004 töötas Mari-Liis Sepper sotsiaalministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse büroo juristina, aastatel 2003–2004 Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning 2004. aastal Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunikuna. Aastatel 2004–2005 oli ta Euroopa Liidu Kohtus jurist-lingvist, aastatel 2005–2009 vabakutseline tõlkija ja toimetaja, aastatel 2009–2010 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik.[3] Ta on ka lugenud Tartu ja Tallinna Ülikoolis inimõiguste kursusi[4].
Aastatel 2010–2015 oli ta Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Neil aastatel kasvas oluliselt võrdõigusvoliniku büroo võimekus, mõju ja nähtavus, eraldi valdkonnana käivitati strateegilise hagelemise suund, mille kaudu tõhustati õiguskaitset diskrimineerimise vaidlustes[5]. Kasvu aluseks oli suuresti välisrahastus eelkõige naiste ja meeste võrdsuse edendamiseks mõeldud Norra toetus[6]. Sepperi eestvedamisel käivitati hea tahte märk "Siia saab", mis väärtustab kõigile inimestele avatud ja ligipääsetavat keskkonda[7].
Ajakirjanduses pälvisid tähelepanu mitmed tema hinnangud, näiteks spordivõistlustel antavate nais- ja meessoost rahvasportlaste autasude suuruse[8], töökuulutustes eesti keele kui emakeele nõudmise[9], näokatete keelustamise püüu[10], raamatupoes eeldatava lugeja soo ja vanuse alusel raamatute liigitamise[11], ööklubides soo lõikes erinevate hindade[12], politseiametnikele konkreetsest tööst sõltumatult kehtestatud kehaliste katsete nõuete[13], Aafrika jooksjatele Eesti spordivõistluste keelamise[14]< geikristlasi toetanud EELK vaimuliku ametist tagandamise[15] ning juuksuriteenuste sooliselt ebavõrdse hinnakirja küsimustes[16].
Kahel viimasel tegevusaastal pööras Sepper volinikuna erilist tähelepanu lapsevanemluse teemadele ja selle alusel diskrimineerimisele[17][6]. Näiteks esindas ta noort ema vaidluses Danske Banki vastu, kes ei võtnud naist tööle pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist[18] Ka viimasel tööpäeval antud intervjuus pidas ta suurimaks probleemiks seda, kuidas kohtleb tööandja rasedaid ja lapsehoolduspuhkuselt tulnud naisi. Selleks ajaks oli voliniku kantselei aidanud 16 naisel, keda diskrimineeriti raseduse või lapsepuhkuselt naasmise tõttu, pöörduda töövaidluskomisjoni; kohtusse viidi kuus juhtumit.[19]
Ametist lahkudes nimetas Mari-Liis Sepper oma töö raskeimaks osaks inimeste eelarvamuste murdmist mitte niivõrd üldiste hoiakute kui just nende konkreetse rakendamise tasandil igapäevaelus. Teiseks ametiajaks kandideerimisest loobumist põhjendas ta sooviga pühenduda akadeemilisele tegevusele. Sepperi ametijärglaseks sai Liisa Pakosta.[20][19] Samas suhtus Sepper kriitiliselt valitsuse otsusesse mitte asendada kantselei rahastusest äralangevat Norra toetuste osa eraldisega riigieelarvest, mistõttu ta nägi ette kümneliikmelisest töötajaskonnast kuue lahkumist ja vajadust valida edasiste tegevussuundade vahel[6].
2018. aastal asus Sepper tööle Eesti Vegan Seltsi õigusnõustajana[3]
Mari-Liis Sepper on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.[21]
Ajakirjanduses on pälvinud korduvalt tähelepanu ka Sepperi osalus feministlikus artiklikogumikus "Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt" (ENUT, 2003).[22]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
