Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; 30. oktoober 1936 Moskva – 20. juuni 2024) oli eesti ooperilaulja.
| Margarita Voites | |
|---|---|
| Sünninimi | Margarita Lombak |
| Sündinud |
30. oktoober 1936 Moskva |
| Surnud | 20. juuni 2024 (87-aastaselt) |
| Elukutse | laulja |
| Hääleliik | koloratuursopran |
Kooliteed alustas ta 1944. aasta sügisel Novosibirskis, perekonna Eestisse naasmise järel jätkas õpinguid Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu 2. Keskkooli lõpetamist 1955 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas bibliograafia erialal.
Ta oli hääleliigilt koloratuursopran. 1957. aastal jõudis ta esimest korda muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Imre Kálmáni operetti "Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda Tartu ülikooli pooleli jätma ning astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Rigoletto") ning Marguerite (Charles Gounod’ "Faust").
Foto: Jaan Künnap
1969. aastal sai Voitesest kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg – publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid lõikas Margarita Voites nimiosaga Gaetano Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. Rootsi kriitika kirjutas: "Margarita Voites pühitses triumfi oma muinasjutuliselt puhta ja pehme, vaimustavalt väljendusrikka koloratuursopraniga. Tema flöödisaatega hullumeelsusaaria oli kõigiti perfektne, seda nii intonatsioonilt kui ka väljendusrikkuselt.[1]
Tõsiste ooperikangelannarollide kontrastiks olid Margarita Voitese rollid koomilistes ooperites ja operettides, näiteks Fiorilla (Gioachino Rossini "Türklane Itaalias"), Norina ja Maria (Donizetti "Don Pasquale" ja "Rügemendi tütar"), proua Herz (Wolfgang Amadeus Mozarti "Teatridirektor"), Rosalinde ja Adele (Johann Straussi "Nahkhiir"). Laulja viimasteks töödeks Estonias jäid nimiosa Georg Friedrich Händeli "Alcinas" ja Olympia Jacques Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood".
Lisaks teatritööle andis Margarita Voites kontserte Eestis, kõigis NSV Liidu liiduvabariikides, paljudes Euroopa maades (Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Soome, Itaalia, Küpros, Malta, Šveits), Jaapanis, Indias, Kanadas, Sri Lankal jm. Ta oli esimene Eesti lauljanna, keda kutsuti laulma Moskva Suurde Teatrisse (1973) ja andma soolokontserti Rossija keskkontserdisaalis. 1979. aastal pälvis Margarita Voites tolleaegse kõrgeima tunnustuse – NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. 1986. aastal anti talle Georg Otsa nimeline preemia "bel canto traditsioonide elamusliku edasikandmise ja ulatusliku kontserttegevuse eest".
1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kirikutes ja kontserdisaalides võis tema häält kuulda hiljemgi. Eriline koht oli tema viimaste eluaastate repertuaaris vaimulikel lauludel, mis on jäädvustatud 2005. aastal ilmunud CD-l "Ave Maria".
30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga. "Kuulates lauljat, tajusin järjekordselt üht vääramatut tõsiasja – kuivõrd loodus on oma seadustega meist vägevam. Kui palju on siiski asju, mis ei ole õpitavad ega ostetavad. Margarita Voitesele on kingitud kordumatu, ebamaiselt kauni tämbriga hääl, intuitiivne fraasikujundamise võime, mingi sõnulseletamatu häälelennutamise oskus. Tema hääles on nii palju säilinud ja ilmunud ka lisaväärtus."[2]
2007. aastal tähistati Margarita Voitese 50 aasta lavajuubelit tema loomingu paremikku koondava plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti. 2008. aastal valiti Margarita Voites Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. Tema kontserditegevus jätkus ka 2009. aastal. Detsembri algul laulis Voites Vello Jürna mälestuskontserdil.[3]
2010. aastal andis kirjastus Kunst välja Margarita Voitese elulooraamatu "Imet tabades".[4]
Aastatel 1966–1991 oli ta NLKP liige.
- Violetta (Kannike) – Kálmáni "Montmartre'i kannike" (1957 Vanemuises, TRÜ operetiringi etendus)
- Frasquita – Bizet „Carmen“ (1963 Estonias)
- Violetta Valéry – Verdi „Traviata“ (1964 ja 1974 Estonias, 1964 Vanemuises, külalisena Leningradi Kirovi-nimelises teatris, Moskva Suures Teatris, Riias, Vilniuses, Prahas, Budapestis, Bratislavas, Kiievis, Minskis jm)
- Marguerite – Gounod „Faust“ (1965 Vanemuises)
- Mrs Ford – Nicolai „Windsori lõbusad naised“ (1966 Vanemuises)
- Gilda – Verdi „Rigoletto“ (1966 Vanemuises, 1969 Estonias, külalisena Riias, Sverdlovskis jm)
- Saffi – J. Strauss „Mustlasparun“ (1968 Vanemuises)
- Lucia – Donizetti „Lucia di Lammermoor“ (1970 ja 1984 Estonias, külalisena Tbilisis, Riias, Leningradis, Vilniuses, Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Lahtis, Minskis, Kiievis, Jerevanis jm)
- Fiorilla – Rossini „Türklane Itaalias“ (1971 Estonias, 1972 Moskvas)
- Lauretta – Puccini „Gianni Schicchi“ (1972 Estonias ja Moskvas)
- Konstanze ja Blonde – Mozart „Haaremirööv“ (1973 Estonias)
- Rosalinde ja Adele – J. Straussi „Nahkhiir“ (1973 Estonias)
- Lucy – Menotti „Telefon“ (1973 Estonias)
- Norina – Donizetti „Don Pasquale“ (1974 „Estonias)
- Roxane – Tambergi „Cyrano de Bergerac“ (1976 Estonias)
- Musette – Puccini „Boheem“ (1977 Estonias)
- Maria – Donizetti „Rügemendi tütar“ (1979 Estonias ja Moskvas, 1980 Soome Rahvusooperis)
- proua Herz – Mozarti „Teatridirektor“ (1981 Estonias)
- La Tangolita – Ábrahámi „Savoy ball“ (1982 Estonias)
- Alcina – Händeli „Alcina“ (1985 Estonias ja Moskva Suures Teatris, 1989 Halles Händeli-festivalil)
- Olympia – Offenbachi „Hoffmanni lood“ (1988 Estonias)
- Marie Dindon – Hermani „Linnupuur“ (1999 Tallinna Linnahallis)
- „Armastuse laulud“ (LP, 1981)
- „Primadonna assoluta“ (VHS, 1997)
- „Ave Maria“ (CD, 2005)
- "Prima donna assoluta" (CD-kogumik, 2007)
Filmid
- "Laulab Margarita Voites" (1968 ja 1980)
- "Lucia" (1973)
- "Ooperiball" (1974)
- "Igihaljas bel canto" (1976)
- "Teatridirektor" (1984)
- "Pärlipeegeldused" (1986)
Tenorid Vladimir Atlantov, Virgilijus Noreika, Kārlis Zarinš, Hendrik Krumm, baritonid Louis Quilico, Georg Ots, Tiit Kuusik, Vladimir Tšernov, dirigendid Neeme Järvi, Eri Klas jpt. Viimastel aastatel esinenud ka koos selliste popartistidega nagu Siiri Sisask, Koit Toome, Tõnis Mägi, ansambel Noorkuu ja teised.
- 1969 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1974 Eesti NSV rahvakunstnik
- 1979 NSV Liidu rahvakunstnik
- 1986 Georg Otsa nimeline auhind (bel canto traditsioonide elamusliku edasikandmise ja ulatusliku kontserttegevuse eest)
- 1986 Orden Austuse märk
- 2008 Eesti Näitlejate Liidu auliige
- 2011 Valgetähe III klassi teenetemärk [5]
Tema isa oli suurtükiväeinsener ja hilisem Tartu Riikliku Ülikooli leninismi-marksismi õppejõud Arthur Richard Lombak (1896 Viljandi – 1977 Tallinn), ehkki "Eesti entsüklopeedias" on tema isaks eksikombel märgitud kindralmajor Johan Lombak.
Tema ema oli vene-poola päritolu Tamara Lombak (sündinud Oparina; 1900 Tallinn – 1984 Tallinn).
Tema abikaasa oli Juhan Voites, paaril on kaks poega.[6]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
