Málaga Club de Fútbol on Hispaania jalgpalliklubi, mis tegutseb Málagas. Málaga CF mängis Hispaania kõrgliigas aastatel 2008–2018. Hooajal 2019–2020 mängitakse esiliigas.
| Täisnimi | Málaga Club de Fútbol S.A.D. | ||
|---|---|---|---|
| Asutatud | 1948 | ||
| Väljak | La Rosaleda | ||
| Mahutavus | 30 044[1] | ||
| Omanik | Abdullah Al Thani | ||
| President | Abdullah Al Thani | ||
| Peatreener | Víctor Sánchez | ||
| Liiga | Segunda Division | ||
| 2021/22 | 18. koht (Segunda Division) | ||
| Internet | Klubi koduleht | ||
| |||
2010. aasta juunis ostis klubi Katari sheikh Abdullah Bin Nassar Al-Thani. Kuu hiljem sai ta klubi presidendiks. Uueks klubi treeneriks määrati Manuel Pellegrini, samas ostis klubi tähtmängijaid nagu Ruud van Nistelrooy, Santi Cazorla ja Martín Demichelis.
Málaga CF parim tulemus Hispaania kõrgliigas on neljas, mis on saavutanud hooajal 2011–2012. Hooajal 2012–2013 osales klubi UEFA Meistrite Liigas, kus veerandfinaalis kaotati Dortmundi Borussiale kahe mängu kokkuvõttes tulemusega 2:3. UEFA karika hooajal 2002–2003 jõudis Málaga CF samuti kaheksa parema sekka.
Klubi kodustaadion La Rosaleda, mis mahutab 30 044 pealtvaatajat.
Eellugu
Malaga linna esimene jalgpalliklubi Málaga Foot-Ball Club asutati aastal 1904.[2] Tegu oli kogukonnaga, mille eesmärk oli propageerida jalgpalli, mis oli malagalaste jaoks uus spordiala. Jalgpalli jõudis Malagasse Suurbritanniast. Klubi esimesed vastased olid välismaiste kaubalaevade, mis kohalikus sadamas peatusid, meeskonnad. Aastal 1907 tegi Málaga FC uusi samme jalgpalli populariseerimise suunas.[2]
Aastal 1912 asutati rivaalklubi FC Malagueño, mis hakkas Málaga FC-ga konkureerima; viimane oli vahepeal liitunud mõne väiksema klubiga nagu näiteks Málaga Racing. Aastal 1927 määras kuningas Alfonso XIII Málaga FC-le kuningliku toetuse ning klubi uueks nimeks sai Real Málaga FC.[3]
1929.–1930. aasta hooajal said nii Real Málaga FC kui ka FC Malagueño Tercera Divisióni (riigi tugevuselt neljanda liiga) asutajaklubideks. 1930. aasta lõpus reformiti Málaga FC-d ning klubi uueks nimeks sai Málaga Sport Club.[3]
Klubide liitumine aastal 1933
Pikemalt artiklis CD Málaga
Aastal 1933 liitusid Málaga SC ja FC Malagueño, loodud klubi nimetati Club Deportivo Malacitano. Tegelikult polnud tegu liitumisega, vaid FC Malagueño nimevahetuse ja Málaga SC, millel oli väiksem rahastus ja nõrgem meeskond, sulgemisega.[4] Uus klubi päris kogu FC Malagueño meeskonna, kõik mängijad sõlmisid lepingu CD Malacitanoga.[4]
Aastal 1934 tegi uus klubi oma debüüdi Segunda Divisiónis aastal 1934, kui liigas osalevate meeskondade arvu tõsteti kümnelt kahekümne neljale. Järgnes mitu hooaega Segunda Divisiónis kuni võistlus peatati Hispaania kodusõja tõttu.
Aastal 1941 sai klubi uueks nimeks Club Deportivo Málaga ning mindi uuele staadionile, La Rosaledale.[5]
Esimesed aastad kõrgliigas
Aastal 1949, pärast aastaid Segunda Divisiónis (esiliigas) ja kolmandas liigas, tõusis Málaga esimest korda kõrgliigasse.
1948.–1949. aasta hooajal oli Málaga klubi esimees Miguel Navarro Nogueroles ja peatreener Luís Urquiri, hõbemedal ja pääs kõrgliigasse teeniti hooaja viimase mänguga, kolmandale kohale jäänud Granada meeskonna ees tagati edu omavaheliste mängude väravate vahega. Meeskonna parimaid mängijaid sellel hooajal oli ründaja Pedro Bazán, kes lõi 4. jaanuaril 1949 Hérculesi võrku üheksa väravat ning oli ka kokkuvõttes parim väravakütt.[6]
La Ligasse jäädi kaheks hooajaks, peatreeneriks oli klubi kunagine mängija Ricardo Zamora. 1950.–1951. aasta hooajal jäi kõrgliigasse püsimajäämisest puudu vaid üks punkt.
Tagasi kõrgliigasse tõusti nii 1952 kui ka 1954, kuid mõlemal korral langeti uuel hooajal kohe esiliigasse tagasi.[7] 1952.–1953. aasta hooaega jäi kaunistama rekordiline 6:0 koduvõit Madridi Reali üle.[8]
1970. aastate esimese poole kuldne ajastu
1960. aastatel sai Málaga veel mitu võimalust kõrgliigas, kuid kõik need lõppesid ebaeduga järgmisel hooajal.[7] 1969.–1970. aasta hooajal saadi tõusti uuesti La Ligasse, sellel korral jäädi esimees Antonio Rodríguez Lópeze ja treener Jenő Kalmári juhtimisel sinna koguni viieks hooajaks.[7] Aastal 1971 sattus klubi president Antonio Rodríguez López maffiaga pahuksisse ning ta mõrvati. Uueks presidendiks sai Rafael Serrano Carvajal.[9][10]
Oskuslikud mängijad, näiteks Miguel Ramos Vargas "Migueli", Sebastián Viberti, Juan Antonio Deusto ja José Díaz Macías, viisid klubi 1971.–1972. ja 1973.–1974. aasta hooaegadel kõrgliigas seitsmendale kohale, mis oli selleks hetkeks klubi ajaloo parim sooritus.[11][12] 1972. aastal võitis Málaga väravavaht Deusto Ricardo Zamora auhinna ning 1972.–1973. aasta hooajal jõuti karikasarjas poolfinaali, kus kaotati Athletic Bilbaole.[13] 1971.–1972. aasta hooaja sisse mahtus ka esmakordne võit Camp Noul FC Barcelona vastu. Aastal 1973 valiti klubi hümniks "Málaga La Bombonera", laul on tänapäevalgi Málaga jalgpalliklubi ametlik hümn.
1974. aastal lahkus klubist staarmängija Viberti ning sellega lõppes ka nn kuldse ajastu, järgmisel hooajal langeti tagasi esiliigasse.
CD Málaga sulgemine 1992. aastal
Aastal 1992 lõpetas CD Málaga rahaliste raskuste tõttu tegutsemise.[6].
Club Atlético Malagueño
Endine CD Málaga reservmeeskond, 25. mail 1948 asutatud Club Atlético Malagueño, mis tekkis, kui CD Málaga võttis üle väiksema klubi CD Santo Tomás, sattus pärast CD Málaga sulgemist linna esindusmeeskonna rolli.
1959.–1960. aasta hooajal oli CD Málaga sattunud oma reservmeeskonnaga samasse liigasse, see oleks reeglite järgi tähendanud Club Atlético Malagueño automaatset langemist tase madalamale. Selle vältimiseks otsustati Atlético Malagueño registreerida jalgpalliliidu juures eraldiseisva klubina. Tänu sellele pääses kunagine reservmeeskond Atlético Malagueño 1992. aastal sulgemisest.
1992.–1993. aasta hooajal mängis CA Malagueño tugevuselt neljanda liiga 9. alagrupis. Edukas hooaeg tagas pääsu Segunda División B-sse, kus püsiti vaid ühe hooaja ning taas olid tekkimas rahalised raskused.
Uus nimi: Málaga CF
19. detsembril 1993 toimus klubi liikmete seas referendum, millega otsustati vahetada nime, CA Malagueñost sai Málaga Club de Fútbol S.A.D.
Uue sajandi alguses oli Málaga käsutuses palju noori ning andekaid mängijaid ja moodsam staadion. Kuigi koht UEFA Meistrite Liigas jäi unistuseks, oldi populaarse peatreeneri Joaquín Peiró juhtimise all võrdlemisi edukad.
2002. aastal võisteldi Intertoto karikavõistlustel, kus võideti Genti, Willem II ja Villareali ning toodi koju siiani ainus ametlik karikavõit. Järgmisel hooajal jõuti UEFA karikas üllatuslikult koguni veerandfinaali, kus tuli penaltitel tunnistada Boavista paremust; teel veerandfinaali võideti Sarajevo Željezničari, Newcastle Unitedit, Wronki Amicat, Leeds Unitedit ja Ateena AEK-i.
Pärast Peiró erruminekut hakkas klubi vaikselt staaridest tühjaks voolama, Malagast lahkusid Darío Silva, Kiki Musampa, Julio Dely Valdés ja Pedro Contreras. Uueks peatreeneriks sai Juande Ramos, kelle käe all võideti FC Barcelonat 5:1. Málagas laenulepingu alusel viibinud Salva Ballesta lõi Kataloonia hiidude vastu kübartriki; Ballestal jäi Pichichi auhinnast puudu vaid kaks väravat. Ramos vahetas hooaja lõpus klubi ning asus tüürima Sevillat, tema asemele palgati peatreeneriks Gregorio Manzano.
Málaga allakäik ja finantsraskused
Manzano juhtis Málaga küll 2004.–2005. aastal teist hooaega järjest 10. kohale, kuid hooaeg pärast seda koguti vaid 24 punkti ning jäädi viimaseks, see tähendas järjekordset kukkumist esiliigasse.
Uus hooaeg esiliigas algas küll võrdlemisi hästi, kuid hooaja teises pooles halvenesid mängutulemused drastiliselt ning viimasest kuuest nädalast kaks oldi väljalangemistsoonis. Lõpuks pääseti siiski kolmandasse liigasse langemisest.
2007.–2008. aasta hooaeg algas samuti pauguga, võideti esimesed seitse liigamängu ning oldi kindlal kursil esikohale. Kahjuks lasti tulemustel taas halveneda ning liidripositsioon loovutati Numanciale. Viimasest mängust vajati kõrgliiga koha kindlustamiseks võitu; Antonio Hidalgo kaks väravat Tenerife võrku olid piisavad 2:1 koduvõiduks, esiliiga teiseks kohaks ning kõrgliiga pileti kindlustamiseks.
Abdullah Al Thani ajastu (2010–tänapäev)
Leevendamaks Málaga majanduslikke raskusi, asus tolleaegne klubi president Fernando Sanz investoreid otsima Katarist ning astus läbirääkimistesse šeik Abdullah Al Thaniga.[14] Pärast nädal aega kestnud kõnelusi sai Al Thanist 11. juunil 2010 klubi uus omanik, 28. juulil toimunud liikmete koosolekul nimetati ta Málaga uueks presidendiks.[15][14]
.jpg)
Sama aasta suvel palgati peatreeneriks portugallane Jesualdo Ferreira, klubi asepresidendiks ja peadirektoriks nimetati Moayad Shatat. Doha investeeringutega osteti näiteks Salomón Rondóni ja Eliseu mängijaõigused. Sellest hoolimata oldi juba novembris liigatabeli põhjas ning omanikud otsustasid Ferreira vahetada tšiili päritolu Manuel Pellegrini vastu.[16][17]
Uus treener otsustas kaadris veel muudatusi teha ning tõi vanade mängijate asemele näiteks keskkaitsja Martín Demichelise ja poolkaitsja Júlio Baptista.[18] Viis järjestikust võitu ning viik tugeva Athletic Bilbao vastu San Mamésil aitasid meeskonna tagasi rajale ning hooaeg lõpetati 11. kohal.[19][20]
Ueks hooajaks valmistudes allkirjastati Nikega uute mängusärkide sponsorleping.[21] Koostööleping sõlmiti ka UNESCO-ga, organisatsioonist sai klubi peamine särgisponsor.[22] Koosseisu täiendati mitmete suurte nimedega, liitusid näiteks hollandlane Ruud van Nistelrooij, endine Lyoni prantslasest poolkaitsja Jérémy Toulalan ning klubi rekordilise 21 miljoni euro eest Villarrealilt ostetud Santi Cazorla.[23][24][25] Lisaks mängisid eeloleval hooajal suurt rolli Isco, kunagine Hispaania jalgpallikoondise poolkaitsja Joaquín ja vasakkaitsja Nacho Monreal. Hooaeg lõpetati neljandal kohal ning sellega õnnestus esmakordselt klubi ajaloos kvalifitseeruda UEFA Meistrite Liigasse.[26]
Esimesel hooajal Meistrite Liigas satuti ühte alagruppi Milani, Anderlechti ja Zenitiga. Málaga pääses grupist edasi kaotusteta, võideti kõiki vastaseid. Kaheksandikfinaalis mingi kokku Portugali mesitri Portoga ning hoolimata esimeses mängus saadud 1:0 kaotusest, võideti kahe mängu kokkuvõttes 2:1 ning pääseti edasi veerandfinaali. Veerandfinaali esimene kohtumine Saksa meistri Dortmundi Borussia vastu lõppes väravateta viigiga ning jättis malaguistadele võõrsilmänguks hea šansi. Võõrsil oldi küll veel 90. minutil 1:2 juhtimas, kuid Marco Reusi ja Felipe Santana väravad (vastavalt 92. ja 94. minutil) purustasid malagalaste lootused. Pärast mängu teatas president Al Thani, et kavatseb tulemuse UEFA ja FIFA juures vaidlustada, kuna kohtuniku otsused polnud tema hinnangul erapooletud.[27][28]
2013. aasta hooaja alguses avalikustas UEFA, et Málaga (ja veel mõni klubi) eemaldatakse järgmiseks neljaks hooajaks eurosarjadest, kuna nende liigsed võlakoormad lähevad reeglitega vastuollu.[29] Hiljem vähendati mängukeeldu ühele hooajale, see tähendas klubi jaoks eemalejäämist 2013.–2014. aasta UEFA Euroopa Liigast.
2013. aasta suvel müüdi Isco Madridi Realile, Joaquín Fiorentinale ning Toulalan Monacole.[30][31] Vahetus ka peatreener, uueks lootsiks sai sakslane Bernd Schuster.[32]
Aastatel 2013–2018 langeti liigas iga hooajaga aina madalamale positsioonile, kuni 2018. aastal jäädi viimaseks ning langeti esiliigasse. Sellega lõppes klubi kümneaastane aeg Hispaania kõrgliigas.
Aastal 2019 jäädi esiliigas kolmandale kohale, kuid kaotus üleminekumängudes Deportivo de La Coruñale tähendas kõrgliigalootuste luhtumist. 2019.–2020. aasta hooajal jätkab meeskonna peatreenerina Víctor Sánchez.[33]
Riiklikud
- Segunda División
- Võidud (4): 1951–1952 (II grupp), 1966–1967 (II grupp), 1987–1988, 1998–1999
- Teine koht (6): 1948–1949, 1998–1999, 1964–1965, 1969–1970, 1978–1979, 2007–2008
- Copa Federación
- Võidud (1): 1947
Rahvusvahelised
- UEFA Meistrite Liiga
- Veerandfinaalid (1): 2012–2013
- UEFA Euroopa Liiga
- Veerandfinaalid (1): 2002–2003
- UEFA Intertoto karikavõistlused
- Võidud (1): UEFA Intertoto karikavõistlused 2002
Sõprusturniirid
- Trofeo Costa del Sol
- Võidud (10): 1963, 1971, 1974, 2005, 2008, 2010, 2011, 2012, 2015, 2016
- Schalke 04 Cup
- Võidud (1): 2014
- Copa EuroAmericana
- Võidud (1): 2015
Trofeo Costa del Sol
Aastatel 1961–1983 korraldas Málaga suvist sõprusturniiri Trofeo Costa del Sol. Selles vahemikus õnnestus võõrustajail endil karikas võita kolmel korral, finaalides võideti vastavalt Madridi Reali, Belgradi Punast Tähte ja Derby Countyt. 1984. aastal tekkis turniiri 19-aastane paus, kuni 2003. aastal traditsioon taaselustati. Costa del Soli võistluste uuel ajastul on Málaga karika teeninud viiel korral, finaalides on võidetud Newcastle Unitedit, Real Betist ja Parmat. Kõik kaheksa karikat on välja pandud klubi kodustaadionil asuvas muuseumis.
Ida-Andaluusia derbi
- Pikemalt artiklis Ida-Andaluusia derbi
Málaga suurim rivaal on umbes 90 kilomeetri kaugusel asuv Granada CF, klubide omavahelisi mänge kutsutakse Ida-Andaluuria derbiks.
Tabel seisuga 6. aprill 2019.[34]
| Võistlus | Mängud | Granada võidud | Viigid | Málaga võidud | Granada väravad | Málaga väravad |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Primera División | 24 | 8 | 8 | 8 | 22 | 29 |
| Primera Divisióni üleminekumängud | 2 | 1 | 1 | 0 | 3 | 2 |
| Segunda División | 38 | 12 | 10 | 16 | 42 | 58 |
| Segunda Divisióni üleminekumängud | 2 | 1 | 0 | 1 | 3 | 3 |
| Segunda División B | 8 | 3 | 5 | 0 | 6 | 3 |
| Tercera División | 2 | 2 | 0 | 0 | 5 | 2 |
| Copa del Rey | 9 | 5 | 1 | 3 | 15 | 10 |
| Kokku | 85 | 32 | 25 | 28 | 96 | 107 |
Seisuga 22. september 2019
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Reservmeeskond
- Pikemalt artiklis Atlético Malagueño
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Laenule antud
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
Hiljutised hooajad
| Hooaeg | Koht | Mä | Võ | Vi | Ka | V+ | V- | Pu | Hispaania karikas | Notes | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1999–00 | 1D | 12 | 38 | 11 | 15 | 12 | 55 | 50 | 48 | 2. ring | |
| 2000–01 | 1D | 8 | 38 | 16 | 8 | 14 | 60 | 61 | 56 | 2. ring | |
| 2001–02 | 1D | 10 | 38 | 13 | 14 | 11 | 44 | 44 | 53 | 16-finaal | |
| 2002–03 | 1D | 13 | 38 | 11 | 13 | 14 | 44 | 49 | 46 | Kaheksandikfinaal | UEFA karika veerandfinaal |
| 2003–04 | 1D | 10 | 38 | 15 | 6 | 17 | 50 | 55 | 51 | Kaheksandikfinaal | |
| 2004–05 | 1D | 10 | 38 | 15 | 6 | 17 | 40 | 48 | 51 | 16-finaal | |
| 2005–06 | 1D | 20 | 38 | 5 | 9 | 24 | 36 | 68 | 24 | 3. ring | Langeti esiliigasse |
| 2006–07 | 2D | 15 | 42 | 14 | 13 | 15 | 49 | 50 | 55 | Kaheksandikfinaal | |
| 2007–08 | 2D | 2 | 42 | 20 | 12 | 10 | 58 | 42 | 72 | 16-finaal | Pääseti kõrgliigasse |
| 2008–09 | 1D | 8 | 38 | 15 | 10 | 13 | 55 | 59 | 55 | 16-finaal | |
| 2009–10 | 1D | 17 | 38 | 7 | 16 | 15 | 42 | 48 | 37 | Kaheksandikfinaal | |
| 2010–11 | 1D | 11 | 38 | 13 | 7 | 18 | 54 | 68 | 46 | Kaheksandikfinaal | |
| 2011–12 | 1D | 4 | 38 | 17 | 7 | 14 | 54 | 53 | 58 | Kaheksandikfinaal | |
| 2012–13 | 1D | 6 | 38 | 16 | 9 | 13 | 53 | 50 | 57 | Veerandfinaal | Meistrite Liiga veerandfinaal |
| 2013–14 | 1D | 11 | 38 | 12 | 9 | 17 | 39 | 46 | 45 | 16-finaal | |
| 2014–15 | 1D | 9 | 38 | 14 | 8 | 16 | 42 | 48 | 50 | Veerandfinaal | |
| 2015–16 | 1D | 8 | 38 | 12 | 12 | 14 | 38 | 35 | 48 | 16-finaal | |
| 2016–17 | 1D | 11 | 38 | 12 | 10 | 16 | 49 | 55 | 46 | 16-finaal | |
| 2017–18 | 1D | 20 | 38 | 5 | 5 | 28 | 24 | 61 | 20 | 16-finaal | Langeti esiliigasse |
| 2018–19 | 2D | 3 | 44 | 21 | 11 | 12 | 53 | 36 | 17 | 2. ring |
Euroopas
| Hooaeg | Võistlus | Ring | Vastane | Esimene kohtumine | Teine kohtumine | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2002 | UEFA Intertoto karikavõistlused | Kolmas ring |  Gent |
3:0 | 1:1 | 4:1 |
| Poolfinaal |  Willem II |
2:1 | 0:1 | 3:1 | ||
| Finaal |  Villarreal |
0:1 | 1:1 | 2:1 | ||
| 2002–03 | UEFA karikas | Esimene ring |  Željezničar |
0:0 | 1:0 | 1:0 |
| Teine ring |  Wronki Amica |
2:1 | 1:2 | 4:2 | ||
| Kolmas ring |  Leeds United |
0:0 | 1:2 | 2:1 | ||
| Neljas ring |  Ateena AEK |
0:0 | 0:1 | 1:0 | ||
| Veerandfinaal |  Boavista |
1:0 | 1:0 | 1:1 (p) | ||
| 2012–13 | UEFA Meistrite Liiga | Üleminekumäng | Panathinaikos |
2:0 | 0:0 | 2:0 |
| C-alagrupp |  Zenit |
3:0 | 2:2 | Esimene koht | ||
| Anderlecht |
0:3 | 2:2 | ||||
 Milan |
1:0 | 1:1 | ||||
| Kaheksandikfinaal | Porto |
1:0 | 2:0 | 2:1 | ||
| Veerandfinaal |  Dortmundi Borussia |
0:0 | 3:2 | 3:2 |
Läbi aegede
La Liga asutati aastal 1929:
- 37 hooaega Primera Divisiónis
- 35 hooaega Segunda Divisiónis
- 4 hooaega Segunda División B-s
- 11 hooaega Tercera Divisiónis
- Vaata ka: Kategooria:Málaga CF mängijad
Willy Caballero- Javier Saviola
- Martín Demichelis
- Ariel Zárate
Júlio Baptista
Carlos Kameni
Jérémy Toulalan
Joris Mathijsen- Ruud van Nistelrooij
Roque Santa Cruz
Duda- Eliseu
Apoño- Fernando Hierro
- Santi Cazorla
- Esteban Vigo
- Jesús Gámez
- Joaquín
- Juanito
- Isco
- Nacho Monreal
- Ignacio Camacho
- Francisco Rufete
- Salva Ballesta
- Sandro
- Fernando Sanz
- Vicente Valcarce
- Albert Luque
- Manuel Velázquez
- Sergio Sánchez
Sebastián Fernández
Salomón Rondón
- Manuel Olivares (1941–43)
- Francisco Bru (1941–43)
- Ricardo Zamora (1949–51)
- Helenio Herrera (1952)
- Sabino Barinaga (1961–63)
- José María Zárraga (1964)
- Domènec Balmanya (1964–65)
- Luis Miró (1965–66)
- Otto Bumbel (1967–69)
- José María Zárraga (1969)
Jenő Kálmár (1970–72)- Marcel Domingo (1972–74)
Milorad Pavić (1975–77)- Otto Bumbel (1977–78)
- Sebastián Viberti (1978–80)
- Jenő Kálmár (1978–80)
Abdallah Ben Barek (1980–81)- Antonio Benítez (1. juuli 1981 – 14. oktoober 1985)
- Antonio Benítez (11. märts 1986 – 30. juuni 1987)
- Ladislao Kubala (1987–88)
- Luis Costa (1988–89)
- Antonio Benítez (1988–90)
- Abdallah Ben Barek (1990–91)
- Ricardo Albis (1994)
- Antonio Benítez (1994–95)
- Pepe Cayuela (1996)
- Ricardo Albis (1997)
- Ismael Díaz (1997–98)
- Joaquín Peiró (1. juuli 1998 – 16. juuni 2003)
- Juande Ramos (1. juuli 2003 – 14. juuni 2004)
- Gregorio Manzano (2004–05)
- Antonio Tapia (12. jaanuar 2005 – 30. jaanuar 2006)
- Manolo Hierro (2006)
- Marcos (2006)
- Juan Muñiz (2006–08)
- Antonio Tapia (1. juuli 2008 – 30. juuni 2009)
- Juan Muñiz (2009–10)
- Jesualdo Ferreira (2010)
- Rafa Gil (ajutine) (2010)
Manuel Pellegrini (5. oktoober 2010 – 23. juuni 2013)
Bernd Schuster (12. juuni 2013 – 16. mai 2014)- Javi Gracia (1. juuli 2014 – 24. mai 2016)
- Juande Ramos (27. mai 2016 – 27. detsember 2016)
- Marcelo Romero (28. detsember 2016 – 6. märts 2017)
- Míchel (7. märts 2017 – 13. jaanuar 2018)
- José González (13. jaanuar 2018 – 20. juuni 2018)
- Juan Muñiz (20. juuni 2018 – 14. aprill 2019)
- Víctor Sánchez (15. aprill 2019 – praeguseni)
- Atlético Malagueño
- CD Málaga
- Trofeo Costa del Sol
- Jalgpall Hispaanias
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
