Lorentzi medal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia. See asutati 1925. aastal hollandi füüsiku ja nobelisti Hendrik Lorentzi doktorikraadi 50. aastapäeva puhul. Medal antakse olulise panuse eest teoreetilisse füüsikasse, ehkki varem on selle saajate hulgas olnud ka tuntud eksperimentaalfüüsikuid.

Esimese medali saaja oli Max Planck, kelle valis välja Lorentz isiklikult.[1] Auhinna 23 laureaadist 11 on hiljem saanud ka Nobeli auhinna. Lorentzi medalit loetakse kõige väärikamate rahvusvaheliste akadeemiliste füüsikaauhindade seas prestiižilt viiendal kohal olevaks.[2]
Saajad
Aasta | Saajad |
---|---|
2022 | Daan Frenkel[3] |
2018 | Juan M. Maldacena[4][5] |
2014 | Michael Berry[6][7] |
2010 | Edward Witten[8][9] |
2006 | Leo P. Kadanoff[10][11] |
2002 | Frank Wilczek[12] |
1998 | Carl E. Wieman ja Eric A. Cornell |
1994 | Alexander Polyakov |
1990 | Pierre-Gilles de Gennes[13] |
1986 | Gerard 't Hooft |
1982 | Anatole Abragam |
1978 | Nicolaas Bloembergen[14] |
1974 | John H. van Vleck[15] |
1970 | George Uhlenbeck |
1966 | Freeman J. Dyson |
1962 | Rudolf E. Peierls |
1958 | Lars Onsager[16] |
1953 | Fritz London |
1947 | Hendrik A. Kramers |
1939 | Arnold Sommerfeld |
1935 | Peter Debye[17] |
1931 | Wolfgang Pauli[18] |
1927 | Max Planck |
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.