Lorentzi medal

Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia. See asutati 1925. aastal hollandi füüsiku ja nobelisti Hendrik Lorentzi doktorikraadi 50. aastapäeva puhul. Medal antakse olulise panuse eest teoreetilisse füüsikasse, ehkki varem on selle saajate hulgas olnud ka tuntud eksperimentaalfüüsikuid.

Lorentzi medal

Esimese medali saaja oli Max Planck, kelle valis välja Lorentz isiklikult.^[1] Auhinna 23 laureaadist 11 on hiljem saanud ka Nobeli auhinna. Lorentzi medalit loetakse kõige väärikamate rahvusvaheliste akadeemiliste füüsikaauhindade seas prestiižilt viiendal kohal olevaks.^[2]

Saajad

Aasta	Saajad
2022	Daan Frenkel[3]
2018	Juan M. Maldacena[4][5]
2014	Michael Berry[6][7]
2010	Edward Witten[8][9]
2006	Leo P. Kadanoff[10][11]
2002	Frank Wilczek[12]
1998	Carl E. Wieman ja Eric A. Cornell
1994	Alexander Polyakov
1990	Pierre-Gilles de Gennes[13]
1986	Gerard 't Hooft
1982	Anatole Abragam
1978	Nicolaas Bloembergen[14]
1974	John H. van Vleck[15]
1970	George Uhlenbeck
1966	Freeman J. Dyson
1962	Rudolf E. Peierls
1958	Lars Onsager[16]
1953	Fritz London
1947	Hendrik A. Kramers
1939	Arnold Sommerfeld
1935	Peter Debye[17]
1931	Wolfgang Pauli[18]
1927	Max Planck

Vaata ka

• Olulised tunnustused füüsikas
• Hendrik Lorentz