Laulasmaa

Laulasmaa
	Laulasmaa rand
	Pindala: 6,9 km² (2020)
	Elanikke: 789 (31.12.2021)
	EHAK-i kood: 4148
	Koordinaadid: 59° 22′ N, 24° 15′ E

Laulasmaa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lahepere lahe kaldal.

Quick Facts

Close

Laulasmaa on nime saanud jala all "laulvate liivade" järgi Lahepere lahe äärses mererannas. Laulasmaa saksakeelne nimi on Laulasma.

Külas asuvad Laulasmaa Kool ja raamatukogu. Seal tegutsevad ka Laulasmaa Spa ja Arvo Pärdi Keskus. Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres mere pool asub 35 m kõrgune Laulasmaa päevamärk.

Ka Laulasmaa-Lohusalu teest Lohusalu lahe pool on suvilaid. Seal asub mahajäetud liivakarjäär ja endine laskepolügoon, kus nüüd kasvab noor männik. Lohusalu lahe äärsel alal kasvavad männiriisikad. Kohal, kus Lohusalu laht teeb käänaku, on mitteametlik supelrand. Lohusalu lahest Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee maantee poole tõuseb reljeef kiiresti 44 meetrini.

Rannaäärset piirkonda kaitstakse Laulasmaa maastikukaitseala koosseisus.

Geograafilised koordinaadid on 59° 23,29' põhjalaiust ja 24° 14,26' idapikkust. Laulasmaa piirneb Lohusalu, Meremõisa, Käesalu ja Kloogarannaga.

Laulasmaad läbivad Laulasmaa–Lohusalu tee ja Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee.

Küla on esmamainitud Rootsi võimu ajal (Laulasmeh).

Laulasmaal on asunud Laulasmaa mõis – rüütlimõis, mis rajati 18. sajandi teisel poolel.

Kuni 1890. aastani eksisteeris Laulasmaa vald, mis läks Keila valla koosseisu. Ka pärast valdade taastamist kuulus Laulasmaa aastatel 1992–2017 Keila valla koosseisu.

Lahepere lahe liivarannas läheb vesi aeglaselt sügavaks. Suvituskohana on Laulasmaa tuntud juba 1930. aastatest. Suvilaid hakati sinna rajama juba 20. sajandi alguses.

Laulasmaal on Laulasmaa Spa, mis alustas tegevust 7. augustil 2003. Varem oli selles kohas üleliiduline ametiühingute Laulasmaa puhkekodu, mis ehitati 1950. aastatel. Vahepeal nimetati seda kompleksi Laulasmaa Koolitus- ja Puhkekeskuseks.

Lohusaluga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev Heliküla (rajatud 1950. ja 1960. aastatel). Suvilad asuvad Lahepere lahe lähedal liivasel maal, kus kasvavad jändrikud männid. Suvilate ümber ei ole tarasid ega aedu.

Oktoobris 2018 avati Laulasmaal Arvo Pärdi Keskus, mille ehitus algas märtsis 2017.

Laulasmaal asub arheoloogiamälestiseks arvatud ohvrikivi "Aidakivi" ehk "Katusekivi".^[4]

Asula lõunaosas on kaitse alla võetud Kõltsu mõisa peahoone^[5] ja park^[6].

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 627 inimest. Neist 582 (92,8%) olid eestlased.^[7] 2000. aastal oli elanikke 280.

Külas tegutseb Arvo Pärdi Keskus.

Helikülas oli suvila näiteks Jaan Räätsal ning Ralf Parvel koos Lilli Prometiga. Heino Kaljustele kuulunud suvila on Tõnu Kaljuste kohandanud aastaringseks kasutamiseks. Laulasmaal oli kodu muusik Uno Loobil.

Veljo Tormis on 1955. aastal kirjutanud laulu "Laulasmaa rand" häälele ja klaverile Paul Rummo sõnadele.