From Wikipedia, the free encyclopedia
Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev). Surnud on maetud laevkalmesse tehtud kivikirstudesse kas põletatult või laibana.[1] Laeva illusiooni on suurendatud sellega, et kõrgemad kivid on paigutatud otstesse.[viide?]
Oletatud on, et laevkalmeid valmistati soovist varustada surnud teises ilmas kõige vajalikuga. Samuti on arvatud, et laev oli vajalik surnuteilmas Helis.[viide?]
Kivikalmed levisid Põhja-Euroopas alates neoliitikumist, kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal.[2] Eriti levinud olid need Ojamaal.[1] Läänemerest ida pool on üksikud laevkalmed leitud Ahvenamaalt, Edela-Soomest, Eestis Tallinna lähistelt ja Sõrvest ning Lätis Kuramaalt.[2]
Kõige suurem laevkalme oli vähemalt 170 m pikkune Jellingi kivilaev Taanis, mis ei ole tervena säilinud. Rootsi pikim laevkalme oli 67-meetrine. Kõige väiksemad laevkalmed on kõigest mõne meetri pikkused.[viide?]
Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet, kaks Sõrves (Sõrve laevkalmed) ja üks Tallinna lähedal Väol (Väo kalmed), mille rajamisaeg on dateeritud umbes aastasse 900 eKr. Eesti laevkalmete päritolumaaks peetakse Ojamaad.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.