Kuulo Vimmsaare

Eesti filosoof From Wikipedia, the free encyclopedia

Kuulo Vimmsaare (kuni 1936 Kuno Vimberg; 17. detsember 1921 – 25. veebruar 2013) oli eesti ühiskonnateadlane. Avaldas Nõukogude ajal teoseid võitleva ateismi teemal, pidas TPI-s loenguid tollal kohustusliku poliitilise aine teadusliku ateismi alal. Teda on nimetatud Eesti ateismi klassikuks.[1]

Haridus

Ta lõpetas 1935. aastal Nõmme Algkooli, 1938. aastal Tallinna II Poeglaste Reaalkooli (tänapäeva mõistes põhikooli) ja 1941. aastal kiitusega Tallinna Reaalkooli raamatupidaja-ökonomisti eriala. Leningradi Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskond 1957 (cum laude), filosoofiakandidaat 1968.

Täiendas end Moskva Riiklikus Ülikoolis 1971; Leningradi Riiklikus Ülikoolis 1976; Eesti NSV Keele ja Kirjanduse Instituudis 1983; Läti Riiklikus Ülikoolis (Riia) 1988.

Varasem töökäik

Ta tegeles Ülemaalises Eesti Noorsoo Ühenduse Nõmme osakonnas kergejõustikuga ja jätkas hiljem õpetajana 1934–1938; koolivaheaegadel 1939. aastal OÜ Tekstiilivabrik O. Kilgase arveametnik ja 1940. aastal vagunisaatja; Tallinna haridusosakonna arveametnik 1941.

Mobiliseeriti 1941, oli ehituspataljonis, 7. Eesti Laskurdiviisis, sõjaväeteenistusest lahkus 1945. Eesti NSV Kalatööstuse Ministeeriumi kaadriosakonna juhataja 1946–1947.

Tegevus NLKP-s ja Nõukogude võimuasutustes

  • 1946 astus NLKP-sse
  • 1949–1958 EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli vanemõpetaja ja direktori asetäitja õppealal
  • EKP Keskkomitee mittekoosseisuline lektor
  • 1955–1958 Tallinna Keskrajooni TS Nõukogu liige
  • 1958–1961 NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia aspirant

Hilisem töökäik

Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) õppejõud 1961–…: dialektilise ja ajaloolise materialismi/filosoofia kateedri vanemõpetaja, dotsent 1966–1986, kateedrijuhataja 1972–1982, professor 1986–1990. Aastast 1977 sai kateeder vabariiklikuks baaskateedriks teadusliku ateismi alal. TPI vanim huviklubi, ateismiklubi Atheos, loodi 1966. aasta märtsis; Vimmsaare oli selle vaimne juht ja kauaaegne eestvedaja.

1994. aastal sai Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi emeriitprofessoriks.[2]

Kirjutisi

Avaldanud üle 80 publikatsiooni, sealhulgas raamatuid, 44 artiklit ENEs (1970–1978, 1985), 17 etnograafiaalast võistlustööd.

  • Ükskõiksus – on see hea või halb? (Nüüdisateismi sotsioloogilisi ja filosoofilisi probleeme. Tallinn: Eesti Raamat, 1981
  • Luterluse evolutsioon: Martin Luther ja meie aeg. Tallinn: Eesti Raamat, 1985
  • Viktor Nossovitš, Kuulo Vimmsaare. Noorsugu, kõlblus, ateism. Tallinn: Eesti Raamat, 1986
  • Ateistliku kasvatuse päevaprobleeme. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987
  • Religiooni moderniseerimisest. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1987
  • Rahvus ja religioon. Eesti NSV Ühing "Teadus". Tallinn 1989
  • Eestimaa usundi- ja ateismilugu. Ühiskonnateaduste erikursuse materjal, koostanud K. Vimmsaare. Tallinna Polütehniline Instituut, filosoofia kateeder. Tallinn 1988
  • "Nii küll ei tohi". Lugeja kiri. Sirp nr 39, 17. oktoober 2003. Lk 9

Teaduskorralduslik tegevus

Korraldanud 19 konverentsi ja 27 vabariiklikku seminari; ühingu Teadus juhatuse ja vabariikliku filosoofia metoodikanõukogu liige; TPI ateismiklubi Atheos asutajaid ja juhendaja 1966; NSV Liidu Filosoofia Seltsi Eesti osakonna juhatuse liige.

Muu

Samuti harrastas ta entomoloogiat. Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1986–…; Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liige 1988–…; Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige. Eesti Filatelistide Liidu 1961. aastast ja Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsi liige 1990. aastast.

Tunnustus

  • sõjaväeteenistuse eest 1 orden ja 7 medalit
  • 1950, 1970, 1983 – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi medal
  • 1971, 1981 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
  • 1977 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
  • etnograafiaalaste võistlustööde eest 7 auhinda
  • filateelianäitustel markide väljapanekuid hinnatud medalitega

Viited

Kirjandus

Välislingid

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.