Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2010) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Korea Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | "Aegukga" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Soul | ||
| Pindala |
100 295 km²  | ||
| Riigikeel | korea | ||
| Rahvaarv |
51 628 117 (2022)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 514,8 in/km² | ||
| President | Yoon Suk-yeol | ||
| Peaminister | Han Duck-soo | ||
| Iseseisvus | 15. augustil 1948 | ||
| SKT |
1530,751 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
29 742 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Lõuna-Korea vonn | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +9 | ||
| Tippdomeen | .kr | ||
| ROK-i kood | KOR | ||
| Telefonikood | 82 | ||
Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².
Maismaapiir (238 km) on üksnes põhjast Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.
Nimi
Riigi koreakeelne nimi tähendab "Suur Hani Vabariik" ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk (대한제국; 大韓帝國; "Suur Hani Impeerium"). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt oma riigi kohta ka veel üht lihtsamat nime – Namhan (남한; 南韓; "Lõuna-Han"), Põhja-Koreas aga Lõuna-Korea kohta nime Namchosŏn (남조선; 南朝鮮; "Lõuna-Chosŏn" (McCune-Reischaueri transkriptsioon) / "Lõuna-Joseon" (Korea uus omaladina)).
Loodus
Kliima
Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg – jangma, mis kestab juuni lõpust juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt −7... –1 °C-ni, kuid võib olla ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22... +30 °C.
Riik
Pealinn
Lõuna-Korea pealinn on Soul (서울).
Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, sooviti 2004. aasta kava kohaselt rajada Lõuna-Chungcheongi provintsi keskele Yeongi maakonna ja Gongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist plaaniti 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehituse maksumuseks hinnati 45 miljardit USA dollarit. Kava kohaselt poleks riigivõimuasutuste üleviimine alanud enne 2012. aastat. Uude linna sooviti üle viia valitsusasutused ning võib-olla ka parlament ja ülemkohus.[viide?]
Suuremad linnad
Riigikord
Alates 1987 kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks. Korea Vabariik on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kelle ametiaeg kestab viis aastat. Parlament (Gukhoe) on 300-liikmeline, ühekojaline ja valitakse iga nelja aasta järel. Peamised erakonnad on parempoolne Saenuri ja vasaktsentristlik Demokraatlik Ühtsuspartei. President nimetab ametisse peaministri ja ministrid.
_동측무석인_측면_미술_2005년(출처_국립문화재연구소).jpg)
Sümbolid ja tähised
Lõuna-Korea sümbolid on lipp, vapp ja hümn (Aegukga).
Lõuna-Korea rahvuspüha, vabastuspäev, on 15. augustil (1945).
Lõuna-Korea tippdomeen on .kr.
Telefonitsi helistades on Lõuna-Korea maakood 82.
Haldusjaotus
Pikemalt artiklis Lõuna-Korea haldusjaotus
Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (ainsuses 도; do) ja provintsi õigusega linnad (ainsuses 광역시; gwangyok-si). Mõlemad jagunevad omakorda gun'ideks (ainsuses 군) ja eup'ideks (ainsuses 읍), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong'idest (ainsuses 동).
Ajavöönd
Lõuna-Korea ajavöönd on maailmaaeg + 9 tundi.
Rahvastik
Lõuna-Korea rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri[viide?]. 2010. aastal oli rahvaarv 48 875 000.[4] Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel.
Keskmine eluiga on 77,23 aastat.
Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.
Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.
Majandus
Lõuna-Korea rahaühik on Lõuna-Korea vonn (KRW) (원). 2010. aastal oli Lõuna-Korea SKP 1,467 triljonit USA dollarit.[5]
Riigieelarve tulusid oli 2010. aastal 248,3 miljardit ja kulusid 267,3 miljardit dollarit.[5]
2010. aastal oli töötus 3,3%. 2009. aastal oli see 3,7%. 2006. aastal elas alla vaesuspiiri 15% elanikkonnast.[5]
| Sektor | SKT osakaal, %
(2008) |
Tööjõu osakaal, %
(2010) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 3 | 7,3 |
| Tööstus | 39,4 | 24,3 |
| Teenindus | 57,6 | 68,4 |
Väliskaubandus
Lõuna-Korea suurimad ekspordiartiklid on pooljuhid, traadita sidevahendid, mootorsõidukid, arvutid, teras, laevad ja naftakeemia. Lõuna-Korea tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 23,2%, Ameerika Ühendriigid 10,1%, Jaapan 5,8% ja Hongkong 5,3% (2009).[5]
Lõuna-Korea suurimad impordiartiklid on masinad, elektroonika, õli, teras, transpordivarustus, orgaanilised kemikaalid ja plast. Lõuna-Korea tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 16,8%, Jaapan 15,3%, Ameerika Ühendriigid 9%, Saudi Araabia 6,1% ja Austraalia 4,6% (2009).[5]
Põllumajandus
Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata.
Maavarad
Maavaradena leidub Lõuna-Koreas rauamaaki ja põhjaosas ka vasemaaki.
Transport
Teedevõrk
- Pikemalt artiklites Teed Lõuna-Koreas ja Lõuna-Korea kiirteed
Lõuna-Korea teedevõrk on 2008. aasta seisuga 103 029 km pikk.[5]
Raudteed
- Pikemalt artiklis Raudteetransport Lõuna-Koreas
Lõuna-Korea raudteevõrk on 2008. aasta seisuga 3381 km pikk.[5]
Lennundus
_taxiing_at_Nagasaki_Airport.jpg)
Lõuna-Koreas oli 2010. aastal 116 lennujaama, millest 72 hoovõturajad on asfalteeritud. Lennujaamu, mille hoovõturada oli pikem kui 3047 m, oli neli. Lõuna-Korea suurim lennujaam on Incheoni rahvusvaheline lennujaam, mis teenindas 2007. aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat.[6]
Lõuna-Korea rahvuslik ja samuti suurim lennufirma on Korean Air, mis aastal 2008 teenindas 2,1 miljonit reisijat.
Haridus
Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega, üks suvel ja teine talvel.
Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; hak'won), söövad siis kodus lõunat ja on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; iphak´siham). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Kõik ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamil läbi kukkuda.
Üliõpilaste seas on levinud tendents osaleda aktiivselt kõrgkooli elus ja olla poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Soulis, Busanis ja Daegus ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on politsei avaliku korra eriüksused tegutsemisvalmis. Isegi koolide kehalise kasvatuse tundides valitseb sõjaväeline kord ning on juhtunud, et õpetaja on õpilasi vägivaldselt karistanud.
Sõjavägi
Sõjaväkke minnakse kohe pärast keskhariduse omandamist ja sõjavägi kestab kaks aastat. Sõjaväes õpetatakse noortele Korea võitluskunsti taekwondo'd ja muid enesekaitsevõtteid.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
