Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid[1] ühendavat seltskonda[2]; kleerusele vastanduvad ilmikud. Eesti keeles kasutatakse sõna enamasti ajaloolises kontekstis ja eelkõike katoliku vaimulikkonna tähenduses.
Vanemates tekstides tähendab sõna "kleerik" sageli vaid haritud inimest või kirjaoskajat[1].
Etümoloogia
Sõna "kleerus", ladina keeles clerus, tuleb kreeka keele sõnast κλῆρος kleros, mis tähendab loosi teel määratud ametit. Samast tüvest pärineb ka sõna "kliiros".
Ajaloost
Kleerikuteks ja ilmikuteks jagunemine kujunes ajalooliselt välja 4. sajandil, pärast Constantinuse pööret. Varakristluses olid kõik üksteisele vennad ja õed. Constantinuse ajal, kui toimus kiriklike ja ilmalike ametistruktuuride lähenemine, tõusis kleerus esile omaette seisusena, mille eraldusmärgiks sai tonsuur. 12. sajandil jagab õigusteadlane Gratianus kristlased kahte: kleerus ja ilmikud[3].
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
