From Wikipedia, the free encyclopedia
Constantinus oli paavst 708–715. Ta oli 88. paavst.
 |
See artikkel räägib paavstist; Rooma keisri kohta vaata Constantinus Suur, teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Constantinus (täpsustus). |
Constantinus oli süürlane ja Johannese poeg. Pärast teda on süürlastest saanud paavstiks ainult Gregorius III.
Ta ordineeriti paavst Johannes VII ajal diakoniks (kardinaldiakon). Teda on seostatud samanimelise alamdiakoniga, kes osales Agatho poolt saadetud delegatsiooni koosseisus III Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul, kes jõudis Konstantinoopolisse 10. septembril 680 ja naasis Rooma suvel 682. Alamdiakon Constantinus teatas Bütsantsi keisrile paavst Agatho surmast ja Leo II saamisest paavstiks. Ta määrati 683 saadikuks (apocrisiarius) Konstantinoopolisse.
Constantinus pühitseti paavstiks 25. märtsil 708, kui Bütsantsi eksarh oli teda tunnustanud.
Tema ajal tabas Itaaliat kolm aastat kestnud näljahäda.
Constantinus viibis oktoobrist 710 oktoobrini 711 visiidil Bütsantsis ja Konstantinoopolis. Enne teda käisid Konstantinoopolis visiidil Johannes I ja Agapetus I. Järgmise paavstina käis samas piirkonnas Paulus VI.
Paavst lahkus 5. oktoobril 710 Portost ja kohtus Napolis peatudes eksarhi Johannes Rizocoposega. Ta võeti Konstantinoopolis pidulikult vastu ja ta elas visiidi käigus İzmitis.
Bütsantsi keiser Justinianus II soovis visiidi käigus normaliseerida suhteid paavstiga, mis olid halvenenud seoses 692. aastal korraldatud kirikukoguga, mida paavst ei tunnustanud. Kohtumisel paavstiga suudles keiser kirikupea jalgu ja kinnitas paavsti privileegid.
Paavst oli reisi ajal ka haige ja jõudis Rooma tagasi 24. oktoobril 711. Nädal hiljem tapeti keiser Justinianus II. Reisil saatis paavsti diakon Gregorius (hilisem paavst Gregorius II).
Järgmine keiser Philippikos nõudis paavstilt monoteletismi järgimist. Paavst keeldus ning keisri nimi eemaldati läänes liturgilistest palvetest ja müntidelt, keisri büsti ei lastud püstitada tema Rooma residentsi ega avalikesse kohtadesse.
Eksarhi tungimisega Rooma kaasnesid tänavalahingud keisri vastastega. Paavst saatis preestreid keisri vastaste juurde ja palus neilt rahu.
Olukord laabus, kui uus keiser Anastasios II tunnustas ortodoksset usku ja kehtivat usutunnistust.
Paavst sai ka kirja Konstantinoopoli patriarhilt Johannes VI-lt, kes tunnustas teda „kristliku preesterluse peana.“
Constantinuse ajal käisid Roomas palverännakul Mercia kuningas Cenred ja Essexi kuningas Offa, kellest said mungad.
Worcesteri piiskop Egwin käis Roomas palverännakul ja sai traditsiooni järgi paavstilt privileege Eveshami kloostri jaoks.
Ta andis privileege Bermondsey ja Woking’i kloostritele.
Constantinus ordineeris Ravenna peapiiskopiks Felixi, kes 709. aastal keeldus truudusvannet andmast ja nõudis piiskopkonna autonoomia taastamist, mis kehtis 7. sajandi teisel poolel. Bütsantsi keiser Justinianus II saatis Felixi eksiili, kuid lubas tal 712. aastal tagasi pöörduda, kui Felix soostus paavstile kuuletuma.
Milano peapiiskop Benedictus käis Constantinuse ajal Roomas palverännakul ja arvas, et Pavia piiskopid tuleks ordineerida Milanos, nagu seda tehti enne langobardide invasiooni. Constantinus kinnitas, et piiskoppide ordineerimise õigus kuulub paavstile.
Constantinus ordineeris 64 piiskoppi, 10 preestrit ja kaks diakonit.
Tema ajast on teada kolm kardinali, sealhulgas hilisem paavst Gregorius II.
Constantinus suri 9. aprillil 715 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
| Eelnev Sisinnius |
Rooma paavst 708–715 |
Järgnev Gregorius II |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
