Klaus Kursell

Klaus Kursell (hukatud^[1] 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).

Pärast Eestimaa aadlike ustavusvande andmist 1561. aasta juunikuus Rootsi kuningale Erik XIV-le sai temast rittmeister Rootsi teenistuses.

1567. aastast Kursell oli Rootsi teenistuses olnud mõisameeste üldjuht, Liivi sõja ajal juhtis Rootsi vägesid 1567. aasta alguses talvel edukas Poola vägede vastu peetud Lemsalu lahingus ja ta üritas Poola-Leedu üksuste blokeeritud Riia vabalinna Rootsi alamlusse meelitada, kuid sõjakäik lõppes hävitava lüüasaamisega Ruunavere lahingus^[2], kui Lemsalu lahingus saadud kaotuse eest kättemaksuna korraldas poolakate sõjaülem Nicolaus Talwosz (Mikolajus Tolvaiša) suurema väe ja mitme tuhande sakslase ja poolakaga sõjaretke Põhja-Eestisse, kus Kasari jõe ääres (Pajaka mõisa maal) Ruunavere veski juures Läänemaa piiril kohtusid Rootsi ja Poola vägi. Mõlemal poolel võitlesid ka kohalikud aadlilipkonnad.

Pärast 1567. aasta 3./13. veebruaril toimunud Ruunavere lahingus saadud kaotust määrati Kursell Läänemere-provintside ülemjuhataja kohalt tagandatud Henrik Klasson Horni asemele, kõikide Rootsi vägede väliooberstiks (st ülemjuhatajaks) Liivimaal ning alle läänistati ka Lihula linnus.^[3]. Pärast Ruunavere lahingut röövisid ja põletasid poolakad Lääne- ja Harjumaal kuni Tallinnani välja ning tegid suurt kahju.

Tema juhtimisel vallutasid rootslased juulis-augustis 1568 Saaremaal taanlastelt Maasilinna linnuse ühes selle juurde kuuluvate endiste ordualadega Saaremaa idaosas ja Muhu saare.

1570. aastal toimus maksmata palkade pärast mõisameeste pealik Klaus Kurselli juhitud Rootsi vastane Tallinna linnuse afäär, nn Klaus Kurselli mäss, mille käigus vallutati rootslastelt Toompea Väike linnus ning Tallinna ja Eestimaa asehaldur vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna vangistati mässajate poolt, mille järel alustas Kursell läbirääkimisi hertsog Magnusega. Pärast Rootsi kapteni Nils Dublari (ka Nyls Dobbeler) poolt linnuse tagasivõitmist vangistati Kursell.^[4]

3. juunil 1570 toodi Kursell Tallinna linnuses kohtu ette. Süüdistatuna Rootsi riigi reetmises hukati ta koos lähimate abilistega pea mahalöömise läbi.

Talle kuulus 1558. aastast Liivimaal isalt päritud Sõmerpalu mõis koos Sõmerpalu vasallilinnusega ja 1563. aastast Haeska mõis Martna kihelkonnas Läänemaal.

Perekond

Klaus Kurselli isa oli Tartu stiftifoogt Jürgen Kursell ja ema Ebba Uexküll, Velise mõisniku Reinhold Uexkülli (surnud 1516) ja Alu (Allo) mõisast pärit Anna von Roseni tütar.

Tema vennad olid Haapsalu asehaldur Wolter Kursell (surnud 1608), Saare-Lääne toomhärra, kuningas Magnuse õuejunkur Christopher Kursell (surnud 1577), Örebro ja Nerike asehaldur Jost Kursell (1575–1606), ning tema õde oli Haimre (Heimar) ja Nõlva (Nelwa) mõisniku, Saksa ordumeistri saadiku Wolmar Fahrensbachi abikaasa ja Jürgen Fahrensbachi ema.^[5]

Viited

1. Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, seite 339
2. Andres Adamson, Sõjategevus Tallinna ümbruses Liivi sõja ajal II osa, Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, nr. 2, aprill 2022, lk 61
3. Nordisk familjebok, 1911: Klas Kursell, lk.324
4. Aegidius Girs, Anders Anton von Stiernman: Konung Johan den III: des Chronika, Stockholm 1745, lk. 11–14 (rootsi keeles
5. Kursell / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk. 119–121

Kirjandus

• Ernst Seraphim: "Der Feldoberst Klaus Kursell und seine zeit : ein Bild Ehstlands in der ersten Zeit schwedischer Herrschaft", Bibliothek livländischer Geschichte ; I. Band, Reval : Franz Kluge 1897 (ESTER-is)
• Fridolf Ödberg: "Om Klas Kursell, K. Erik XIV:s och Johan II:s krigsöfverste i Livland", Skara läroverksprogram 1899