ajakirjanik ja filmiprodutsent From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiur Aarma (sündinud 25. juunil 1975) on eesti ajakirjanik, stsenarist ja filmiprodutsent.
.jpg)
Kiur Aarma on lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria erialal magistrikraadiga. 2008. aastal läbis ta Balti Filmi- ja Meediakoolis stsenaristika meistrikursuse.[1]
Muusikat on ta õppinud 11 aastat Tallinna Muusikakeskkoolis, kus algul oli tema põhipill klaver ja hiljem trompet, lisaainena õppis ta vaskpuhkpille.[2]
Aastatel 1998–1999 oli ta üldhuviajakirja Favoriit peatoimetaja.[3]
Telesaatejuhina tegi Aarma debüüdi 1995/1996. aastal „Reklaamiklubis“, seejärel oli noor saatejuht telekanalites EVTV ja RTV.[2] Aastatel 1997–1998 tegi ta kaasautori ja -saatejuhina TV3 sarisaadet "Õhtul õhus", 1998–2002 juhtis koos Hannes Võrnoga TV3 jutu- ja meelelahutussaadet "Kahvel".[4]
2017. aastast on ta ETV pühapäevasaate "Hommik Anuga" üks toimetajaid. [2][5]
Kiur Aarma käe all on valminud ühiskonnas elavat vastukaja tekitanud telesaateid, mida on näidatud mitmes telekanalis, ja dokumentaalfilme, mis on viinud Eesti dokumentalistika paljudele filmifestivalidele. Neist osa on toodetud mõnes ta enda kaasasutatud produktsiooniettevõttes.
2000. aastal asutas ta koos Tõnis Haaveliga telesaateid ja filme tootva ettevõtte Ruut (hilisem Eetriüksus), millest sai juba 2003. aastal Eesti suurim audiovisuaaltööstuse ettevõte (produktsioonifirma). See ettevõte oli näiteks telesaate "Kahvel", selle venekeelse analoogi "Sputnik" ning ETV saate "Teletaip" tootja.[6]
2008. aastast on ta produktsioonifirma OÜ Traumfabrik juhatuse liige[7].
Kiur Aarma on ka MTÜ Värssu Sadam juhatuse liige. MTÜ arendab Hiiumaal Värssu erasadamat[8] ning teeb tihedat koostööd kohaliku külaseltsiga.[9]
Kiur Aarma on teinud eeskätt produtsendina, aga ka režissööri ja stsenaristina mitu Eesti kultuuri lähiajalugu käsitlevat dokumentaalfilmi, milles näidatakse seoseid ajalugu muutnud sündmuste kulu, massikultuuri nähtuste ja ühiskonna liikmete mõttemallide muutumise vahel. Tema žanr on lavastav, jutustav dokumentalism.[2]
Näiteks Kiur Aarma ja Jaak Kilmi 2009. aastal valminud mänguline dokumentaalfilm "Disko ja tuumasõda" räägib infosõjast 1980. aastate Eesti NSV-s. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas Lääne popkultuur üliolulist rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mille levikule ei õnnestunud Nõukogude võimukandjatel kätt ette panna. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Film kujutab endast humoorikat käsitlust lähiajaloost, kus segunesid luuremängud ja inimlik tragikomöödia.[10]
Film "Disko ja tuumasõda" ning selle tegijad on lisaks Eesti Kultuurkapitali aastapreemiale pälvinud märkimisväärse hulga muidki auhindu (sh rahvusvahelistelt filmifestivalidelt):
Film valiti ka 2023. aasta 7. oktoobril Eesti Filmimuuseumis tegevust alustanud Tallinna Rahvusvahelise Filmiklubi (Tallinn International Film Society) avafilmiks.[11]
Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaalfilm "Rodeo" on avameelselt ja eneseiroonia kaudu esitatud, ajalooseikadel põhinev ning nüüd laiemalt oma ajastu massikultuuri konteksti asetatud käsitlus peaminister Mart Laarist, tema esimesest valitsusest (1992–1994) ja ka teistest, enamasti kogemusteta poliitikutest äsja taasiseseisvunud Eestis. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist tegi Eestist välismaa silmis eduka üleminekuriigi musternäidise, ent kodumaal saatis Laari valitsust üks skandaal teise järel. Tekkinud konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel tegi toonase peaministri rolli veelgi keerukamaks.[12]
"Rodeo" valiti 2018. aastal rahvusvahelise dokumentaalfilmifestivali Docpoint avafilmiks nii Eestis kui ka Soomes.[13] Film sai 2019. aastal EFTA auhinna (parima stsenaristi kategoorias).[14]
2022. aasta 15. oktoobril tutvustasid filmirežissöörid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi oma panust augustist 2021 kuni jaanuarini 2023 Tallinnas Lennusadamas eksponeeritud näitusse "Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941", millega meenutati üht ohvrirohket merelahingut. Näituse loonud meeskonna liikmetena rääkisid Aarma ja Kilmi materjali kogumisest ning näitasid lõike oma uuest filmist, mis seda traagilist ajaloolist lahingut käsitleb.[15]
2004. aastal andis Kiur Aarma produtsendina oma panuse Eesti Televisiooni dokumentaalsete ajaloosaadete tegemisse, kui aitas koostada sarja "Vana aja asjad" saateid. Sari põhineb arhiivimaterjalidel ning käsitleb ajavahemiku 1960–1985 tegelikku eluolu, eelkõige selle aja asju ja esemeid.
Sarja saadete näiteid:
2018. aasta veebruaris tõid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi autorite ja lavastajatena lavale eepilise kommunaaldraama "Enne meid oli veeuputus". Lavateos valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva teatrisarjas "Sajandi lugu" Vaba Lava ja NUKU teatri koostöös ning seda mängiti teatrikeskuse Vaba Lava saalis.
Aarma ja Kilmi järjekordne tagasivaade Eesti lähiajalukku oli Õismäe paneelmajas kasvanud laste kaudu räägitud lugu aastakümnest, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused. Kui 1980. aastate alguses kehastas moodne nõukogude korterelamu eestlastele võimalust kõigi mugavustega eluks, siis kümnendi lõpuks sai sellest trööstitult hall monument ebaõnnestunud utoopiale. Teatrilavastus sisaldas rohkesti muude visuaalkunstide elemente ja palju muusikat, kaasa tegid Tallinna Poistekoor, Tallinna Balletikooli ja Kaie Kõrbi Balletistuudio tantsijad jpt.[19][20]
Aastatel 2014–2017 kuulus Kiur Aarma riigi kultuuripreemiate komisjoni.[21][22][23]
Ta on kuulunud ka Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali portreefilmide konkursi ning muude visuaal- ja etenduskunstide žüriidesse.[24]
Kiur Aarma tegi bändimuusikat nii muusikakeskkooli päevil kui ka üliõpilasena ning musitseerib heas seltskonnas tänini.[25]
2005. aastast on ta mänginud kitarri meloodilise poproki ansamblis Raadio Maria, mille koosseisu kuuluvad algusest peale Jaan Sööt (kitarr), Andres Kuut (bass), Ardo Ran Varres (klahvpillid), Kiur Aarma (kitarr) ja Reigo Ahven (trummid); pool aastat hiljem kutsuti ansambli laulusolistiks näitleja Riina Maidre. Õigupoolest Kiur Aarma sünnipäevapeol ja tema sõpruskonnas selle ansambli loomise idee tekkiski. 2007. aastal jõudis ansambel debüütalbumini «Siin Tallinn».[26]
Aastatel 2010[27]–2013 mängis ta kitarri (peamiselt bassi) ansamblis Lenna.[28][29]
Kitarristi ja laulja Märten Krossi täispikal stuudioalbumil “Üks poiss vaatas tähti” (2019), kus võib kuulda 11 Märten Krossi muusika ja sõnadega laulu, mängib Kiur Aarma akustilist kitarri.[30]
Kiur Aarma isa oli Jüri Aarma, ema on Merike Aarma. Tema vanaisa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma.[31] Kiur Aarma elukaaslane on veterinaar Teddy Luik, neil on poeg Kaaren (s 2014). Varasemast kooselust on Kiur Aarmal üks poeg.[32]
2002. aastast on ta Hiiumaa elanik. Tema harrastuste hulka kuuluvad paadi- ja mootorrattasõit[33]. 2020. aastal tunnustas Hiiumaa Arenduskeskus teda Hiiumaa saadiku tiitli ja sellega kaasneva Reet Ausi disainersärgiga.[34]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
