From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiivitaja (Vanellus vanellus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
 |
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kiivitaja (perekond) |
| Kiivitaja | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Kiivitaja Vanellus |
| Liik |
Kiivitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Vanellus vanellus (Linnaeus, 1758) | |
 Kiivitaja levila: sinine = talvitusala ja koondumispaigad, kollane = pesitsusala, roheline = mõlemad, paigalind | |
| Sünonüümid | |
|
Tringa vanellus Linnaeus, 1758 | |
Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.
Kiivitaja pesitseb Euraasia parasvöötmes. Valdavas osas levilast on kiivitaja rändlind, talvitusalad ulatuvad Põhja-Aafrika, India põhjaosa ja Hiinani. Lääne-Euroopa populatsioon on paikne.
Eestis hinnatakse kiivitaja pesitsusaegset arvukust 40 000–60 000 paarile.[2]
Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikel – põldudel (eelistades suviviljapõlde), rohumaadel ja soodes. Vähese vooderdusega pesa asetseb maapinnal. Täiskurnas on kolm või neli rohekasbeeži, tumepruuni mustriga muna.
Kiivitaja toiduks on selgrootud: putukate valmikud ja vastsed, limused, väheharjasussid.
Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi järgmiselt: hirmutaja, kiiber, kiivit, poola kana, tillvitt[3] ja vaenulind.
Rahvusvaheline Looduskaitseliit hindas kiivitaja 2015. aastal võrdlemisi kiire arvukuse vähenemise tõttu ohulähedaste liikide hulka.[1] Tema arvukuse vähenemist põhjustavad põllumajanduspraktikate muutused.
2001. aastal valis Eesti Ornitoloogiaühing kiivitaja aasta linnuks. Sel puhul ilmus Eesti Postilt 4. aprillil postmark ja esimese päeva ümbrik.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
