Kiikla

Kiikla
	Kiikla mõisa peahoone
	Pindala: 23,2 km² (2020)
	Elanikke: 245 (1.01.2020)
	EHAK-i kood: 3035
	Koordinaadid: 59° 17′ N, 27° 14′ E

Kiikla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Quick Facts

Close

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Mäetaguse valda.

Kiikla küla oli "Taani hindamisraamatu" kogu piirkonna üks väiksemaid, mis 1241. aastal oli viie adramaa suurune. Taani preestrid kandsid küla oma andmetesse Kikalae nime all ilmselt kohaliku häälduse järgi. Need on ühtlasi vanimad kirjalikud andmed Kiikla kohta. Kiikla kui mõis ilmus ajalooürikutesse alles 1601. aastal seega enam kui 350 aastat hiljem. Nii Kiikla, kui ka teiste piirkonna mõisate tekke ja arengu üheks tõkkeks võis olla vähene haritud põllumaa, peamiseks põhjuseks aga Virumaa idaosas valitsev sõjaseisukord. Narva jõe ja Peipsi tagant lähtuvad venelaste rüüsteretked tabasid alati esimesena Ida-Virumaad.

1780. aastal rajas Kiikla mõisa omanik Friedrich Gustav von Rosen (1740–1817) oma mõisasse väikese koduteatri. Kiiklas oli sel ajal sagedane külaline noor näitekirjanik August Kotzebue, kes tutvus seal oma tulevase naisega Kauksi mõisast. Kiiklas sündis ka nende poeg Moritz von Kotzebue (1789–1861), tulevane kindralleitnant, A. J. v. Krusensterni juhitavast Vene esimesest maailmasõidust osavõtja. Kiiklas kirjutas A. v. Kotzebue kaks näidendit, sealses koduteatris esietendus ka tema näidend "Eremiit".

Pärast Leipzigi Ülikooli lõpetamist ja viieaastast õpetajatööd Kalvis asus Kiikla mõisas koduõpetaja ametisse Friedrich Gustav Arvelius. Seal kirjutas ta oma tähtsamad eestikeelsed teosed "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetuse-Ramat" ja "Ramma Josepi Hädda - ja Abbi-Ramat". Viimane anti välja Tallinnas asjaarmastajate teatri kulul. Tolle aja kohta väga suur tiraaž (10 000 eksemplari) jaotati talurahva hulgas lihtsalt tasuta laiali. 29. juunil 1991 avati Friedrich Gustav Arveliusele mälestustahvel mõisa hoonel.

Eesti NSV ajal olid mõisas rahvamaja, postkontor ja kolhoosi Juuni Võit kontor. Nüüdisajal pole mõisamaja kasutusel. Kiikla mõisakompleksi omanik on MTÜ Avatud Värav, kelle eesmärgiks on rajada lastekodu Maria kahe peremajaga (mõisakompleksi hooned peavad tulevikus pärast restaureerimist toetama lastekoduga seotud tegevusi (õpi- ja käsitöötoad jne)) ning ka turismi hosteli näol.

Kiiklas asuv rahvamaja hoone on renoveeritud Eesti NSV ajal aastaid seisnud pooleldi ehitatud hoonest. Viimati lõpetati 2004. aastal fassaadi remont ja teostus heakorraprojekt rahvamaja lähemas ümbruses, mis tõstis tunduvalt Kiikla küla esteetilist väljanägemist. Rahvamajas töötavad rahvamaja juhataja ja kaheksa ringijuhti. Töötab avalik Internetipunkt, külasaun, jõusaal, universaalne spordisaal ja raamatukogu mille juurde kuulub ka ajaviitetuba, kus külastajatel on võimalik lugeda ajalehti, ajakirju, mängida lauamänge. 2003. aastal valmis asfalteeritud korvpalliplats.