From Wikipedia, the free encyclopedia
August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (vene keeles Август Карлович Коцебу) (3. mai (ukj) 1761 Weimar – 23. märts (ukj) 1819 Mannheim) oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht.
August Friedrich Ferdinand von Kotzebue sündis Saksamaal Weimaris jõuka kaupmehe ja saatkonnanõuniku Lewin Karl Christian Kotzebue (1727–1761) ja Anna Christina Krügeri (1736–1827) pojana.
Siirdus 1781 Saksamaalt Venemaale, kus asus riigiteenistusse.[1] Alates 1783. aastast elas mõnda aega Eestis, kus ta asutas Virumaal Kiiklas 1784 esimese asjaarmastajate teatritrupi, kust teatripisik viidi Paldiskisse ja Tallinna. Tallinna kuberner Heinrich Johann Fabian von Wrangell pantis 1. märtsil 1792 (17 500 hõberubla eest 87 aastaks) riiginõunikuna Eestimaa kubermangu magistraadi presidendi ametis olnud Kotzebuele Koppelmaa mõisa Keila kihelkonnas, kuid juba 4. aprillil 1794 loovutas ta pandi edasi hilisemale Tallinna bürgermeistrile ja sündikule Heinrich Johann von Strahlbornile. [2] Loobunud riigiteenistusest, elas Kotzebue mõnda aega Pariisis ja Mainzis ja alates 1795. aastast Friedenthalis Virumaal. 1798–1800 töötas õueteatri juhina Viinis, Weimaris ja Jenas. [3]
Venemaale tagasipöördumisel, aastal 1800, ta vahistati ning määrati Siberisse asumisele, vaid armuandmispalve tsaar Paul I-le päästis ta ning Kotzebue siirdus Peterburi, kus asus tööle sealse saksa teatri direktorina. Pärast tsaari surma asus taas Saksamaale, kus elas Weimaris ja Berliinis, külastas Prantsusmaad ja Itaaliat ja tuli siis uuesti Eestisse, kus elas 1807–1813 temale kuuluvas Vardi mõisas. 1812–1813 juhtis Kotzebue kutselist saksa teatrit Tallinnas.[3]
Venemaa peakonsulina koostas ta igakuiseid aruandeid keiser Aleksander I-le olukorrast Preisimaa kuningriigis ja ka Prantsusmaalt ida poole levivatest poliitilistest ideedest. Teda peeti Venemaa agendiks ja ta oli veendumustelt ülikonservatiivne ning vastustas rahvuslik-liberaalset liikumist. Pooldas tuliselt Püha Liitu. Kui Prantsusmaa alistas Preisimaa jätkas Kotzebue "kirjasõna abil" võitlust prantslaste vastu.
Kotzebue mõrvati 23. märtsil ukj 1819 Mannheimis saksa üliõpilase Karl Ludwig Sandi poolt.
Kotzebue on kirjutanud umbes 200 näidendit. Tuntumad neist on "Menschenhass und Reue" ("Inimvihkamine ja kahetsus") (1789), "Die beiden Klingsberg" ("Mõlemad Klingsbergid") (1801), "Die deutschen Kleinstädter" ("Saksa väikelinlased") (1803), "Pagenstreiche" ("Paaži vembud") 1804. Kotzebue näidendeid on ka eestindatud, näiteks tema "Ter Talkus" ("Talgud") etendati 1816. aastal Pärnus.[3]
August von Kotzebue oli kolm korda abielus ja tal oli kokku 18 last, neist üks poeg ja kolm tütart surid noorelt. Tema pojad olid maadeuurija Otto von Kotzebue ja kunstnik Alexander von Kotzebue.
21. veebruaril 1785 abiellus Kiiklas Friederike Julie Dorothea von Esseniga (1763–1790), kes oli Tallinna komandandi ja Kiideva mõisniku kindralleitnant Reinhold Wilhelm von Esseni tütar. Abielust sündisid:
16. juulil 1794 abiellus Tallinna Oleviste kirikus[4] Varangu mõisa pärijanna Christina Gertrude von Krusensterniga (1769–1808), kes oli Adam Johann von Krusensterni onutütar ja varem abielus olnud Erra ja Tudu mõisniku maanõunik Karl Philipp von Esseniga (1754–1813). Abielust sündisid:
7. augustil 1804 abiellus ta kirjanik Wilhelmine Friederike von Kurselliga (sünd. Krusenstern, 1778–1852), kes oli Otto Wilhelm von Krusensterni Lohu mõisas sündinud tütar, Leedi ja Mõisamaa mõisniku major Moritz von Kurselli (1776–1834) esimene abikaasa. Abielust sündisid:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
