Keele teke
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.
Keele tekke kohta on palju hüpoteese, kuid ühelgi pole kindlat kinnitust. Sellest sündmusest ja keele varajasest arengust ei ole ajaloolisi jälgi ning ka tänapäeval ei leia aset analoogseid sündmusi.[1]
Keele teke peab mahtuma ajavahemikku inimese perekonna (Homo) fülogeneetilisest eraldumisest 2,3–2,4 miljonit tagasi kuni modernse inimkäitumise (behavioral modernity) lõpliku väljakujunemiseni umbes 50 000 aastat tagasi.
Kõneldav keel nõuab kõnetrakti ning kõnelemiseks tunnetusvõimete olemasolu. Pole selge, millal ja mis järjekorras need kujunesid.
Enamik uurijaid leiab, et rühma Australopithecina inimese-eelsetel esindajatel olid enam-vähem samasugused kommunikatsioonisüsteemid nagu ahvidel[viide?][2]. Selles osas aga, mis toimus pärast inimese perekonna eraldumist, on suuri lahkarvamusi. Mõne uurija arvates oli juba Homo habilis'el algeline keelelaadne süsteem (eelkeel ehk protokeel), teiste arvates tekkis see alles Homo erectus'el (1,8 miljonit aastat tagasi) või Heidelbergi inimesel (0,6 miljonit aastat tagasi) ning päris keel tekkis Homo sapiens'il vähem kui 100 000 aastat tagasi.
Mütoloogiates on keele tekkest palju räägitud. Enamasti peetakse inimeste keelele eelnevaks jumalate keelt.
Juttu on ka vaimude või loomadega suhtlemiseks kasutatavatest keeltest, sealhulgas lindude keelest.
Ajaloos on jutustusi katsetest inimesele algselt omase keele kindlakstegemiseks.
Neist esimene pärineb Herodotoselt, kes jutustab, et vaarao Psammetich (tõenäoliselt Psammetich I) laskis kaks last üles kasvatada kurttummadel, et näha, mis keelt nad hakkavad rääkima. Kui lapsed tema ette toodi, ütles üks neist midagi, mis kõlas nagu bekos (früügia keeles 'leib'). Psammetich tegi sellest järelduse, et esimene keel oli früügia keel.
Samasuguse katse olevat teinud Šotimaa kuningas James V. Tema lapsed olevat kõnelnud heebrea keelt.[3]
Samasuguseid katseid olevat teinud Saksa-Rooma keiser Friedrich II ja Akbar, kuid nende lapsed ei hakanudki kõnelema.[4]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.