Karulauk

Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.

Karulauk
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Liilialised Liliaceae
Perekond	Lauk Allium
Liik	Karulauk
Binaarne nimetus
Allium ursinum, 1753 L.
Sünonüümid
Allium latifolium Gilib. Allium longipetiolatum St.-Lag. Allium nemorale Salisb. Allium petiolatum Lam. Allium ucrainicum (Oksner & Kleopow) Bordz. Allium ursinoides G.Don ex Sweet Allium ursinum subsp. ucrainicum Oksner & Kleopow Allium ursinum var. ucrainicum (Oksner & Kleopow) Soó Allium ursinum subsp. ucrainicum Kleop. & Oxner Allium vincetoxicum Pall. ex Ledeb. Cepa ursina (L.) Bernh. Geboscon ursinum (L.) Raf. Hylogeton ursinum (L.) Salisb. Moly latifolium (Gilib.) Gray Ophioscorodon ursinum (L.) Wallr.

Karulauk on maitse- ja ravimtaim.

Süstemaatika

Taime on kirjeldanud Plinius Vanem entsüklopeedilises loodusloos "Naturalis historia".^{[1] [2]}

Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753. aastal avaldatud taimeliikide raamatus "Species Plantarum".

Rahvapäraseid nimetusi

Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.

Levik

Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.

Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.

Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.

Karulaugu õiteväli

Karulaugu saadused

Karulaugu kuivatatud lehti (folia Allii ursini) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina.

Kasutamine kulinaarias

Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.

Karulaugu tärganud võrsed

Ohud söömisel

Normaalse füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla toksiline osadele loomadele.^[3]

Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda selliste inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.^[4][5]

Sarnaste lehtedega taimed

Karulaugu lehed sarnanevad inimorganismile mürgise piibelehe ja hariliku sügislille lehtedega, mistõttu nõuab karulaugu korjamine head taimetundmist.^{[6] [7]}

Karulaugu õisik