Remove ads
Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
| Karulauk | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Liilialised Liliaceae |
| Perekond |
Lauk Allium |
| Liik |
Karulauk |
| Binaarne nimetus | |
|
Allium ursinum, 1753 L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Karulauk on maitse- ja ravimtaim.
Taime on kirjeldanud Plinius Vanem entsüklopeedilises loodusloos "Naturalis historia".[1] [2]
Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753. aastal avaldatud taimeliikide raamatus "Species Plantarum".
Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.
Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.
Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.
Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.
Karulaugu kuivatatud lehti (folia Allii ursini) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina.
Kasutamine kulinaarias
Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, nagu allitsiin, alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
Ohud söömisel
Normaalse füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla toksiline osadele loomadele.[3]
Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda selliste inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.[4][5]
Remove ads
Karulaugu lehed sarnanevad inimorganismile mürgise piibelehe ja hariliku sügislille lehtedega, mistõttu nõuab karulaugu korjamine head taimetundmist.[6] [7]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads