Kadripäev

Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nimetuse Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.

Pärimus

Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana.

10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. novembrile. 12. sajandiks oli legend Katariina kohta tõlgitud tolleaegsetesse tähtsamatesse keeltesse ning tema suureneva populaarsuse auks pühitseti ka kirikuid ja naiskloostreid.

Eesti

Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid ja tütarde initsiatsiooniriitused segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.

Kadripäevaga kaasnev kadrisandiks käimine pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus ("püha") ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.

Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Kombestik

Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Mandri-Eestis kadripäeval, aga mõnel pool ka kadripäevale eelneval hanipäeval ehk kadrilaupäeval, mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, küsitleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Kadripäevaks riietuvad lapsed ilusalt ja valgelt.

Ennustused

• Ilmaennustused:
  • Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
  • Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
  • Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
  • Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
  • Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
  • Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
  • Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
  • Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
• Muud ended ja kombed:
  • Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
  • Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
  • Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.

Mujal Eestis

• Väike-Maarjas viidi tangupuder vaagnaga lauta ja pandi vaagna alla kaks lõngakera: üks must ja teine valge. Siis pidi lammas tooma kaksikud talled, ühe musta ja teise valge.
• Mõnel pool sõid perenaine ja tüdruk lammaste sigivuse õnneks lambalaudas keedetud mune.

Mujal maailmas

Catherinettes, Paris, 1909

Püha Katariina kuulus katoliikluses neljateistkümne hädas aitaja hulka, mistõttu ülistasid teda nii preestrid kui ka poeedid. Katariina mälestuspäeva tähistati Euroopas laialdaselt. Arvati, et kui püha Katariina nuttis, siis hakkas sadama ja kui püha Katariina naeris, siis maa värises.

Prantsusmaal tõusis püha Katariina pühaklikkus 15. sajandil eriti ausse, põhjusel, et ta ilmutas ennast koos neitsi Maarjaga Jeanne d'Arcile. 17. sajandini peeti Katariina mälestuspäeva pühana, mida tähistati suurejoonelisemalt kui apostlite tähtpäevi. Alates keskajast olid tüdrukud püha Katariina kaitse all. Iga aasta 25. novembril kogunesid 25-aastased vallalised tüdrukud Katariina kuju juurde, et asetada ta pähe müts lootuses abikaasat leida. Sellest kombest tekkis kõnekeelde väljend "Katariinale mütsi pähe panema" (coiffer sainte Catherine), tähendusega "olla vallaline veel 25-aastaselt". Naisi, kes keskajal sellistest pühadest osa võtsid, kutsuti Prantsusmaal Catherinette'ideks. Hiljem mütsiasetamise traditsioon kadus, kuid ka tänapäeval kannavad üle 25-aastased naised, kes osalevad nn. kadriballil, spetsiaalset endatehtud mütsi, mis näitab nende vallalisust ja vihjab pühale Katariinale mütsi pähepanemisele.

Vaata ka

• Eesti rahvakalender
• Katariina ehk Püha Katariina
• mardipäev
• näärisokk, jõulusandid
• halloween

Välislingid

• Kadripäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
• Kadrisandid toovad karjaõnne Maaleht
• Kadripäevast, Püha Katarina legendi tekkest ja kadrilaulust saatelõigus "Päritud Laul" Vikerraadio