Küünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ning kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha.[1] Läänemaal ja Saaremaal tähistas see päev jõulude lõppu (mujal Eesti alal lõppesid jõulud juba kolmekuningapäeval).[2] Keedetakse rituaalseid toite.
2. veebruar on väikeste kirikupühade hulka kuuluv küünlapäev ehk Issanda templissetoomise püha. Luuka evangeeliumis kirjeldatakse, kuidas Jeesuse vanemad viisid ta 40 päeva pärast sündi Jeruusalemma templisse. Juutide religioossete reeglite järgi oli naine 40 päeva pärast poeglapse sündi kultuslikult roojane, ei tohtinud puudutada ühtegi püha eset ega siseneda pühakotta. Küünlapäev lõpetas jõulusündmustega seotud perioodi kirikuaastas. Küünlapäeva liturgiliseks värviks on valge ja uus kirikukäsiraamat soovitab jumalateenistust alustada küünaldega protsessioonis. Sellel päeval pühitseti ja mõnel pool pühitsetakse siiamaani kirikuis aasta jooksul kasutatavad küünlad.[3]
Küünlapäev on idakirikus ja armeenia kirikus seotud Kristuse esimese templisse viimisega. Roomakatoliku kirikus on see tuntud Maarja puhastamise päevana 40 päeva pärast Kristuse sündi. Püha tähistamine algas 4. sajandil Bütsantsis ja 7. sajandil Roomas. 11. sajandist hakati altari ees küünlaid pühitsema. See tava levi kiiresti ja laialt ning jäigi päeva tunnuseks. Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, sealt ka päeva nimetus. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal.[2]
Küünlapäev kuulub kalendripühade ritta (ka taliharjapäev, paavlipäev, tõnisepäev), mille kohta arvati, et see päev on talve poolitaja.[4] Rahvakalendri järgi on küünlapäev üks tuntumaid talvepoolituspühasid. Sel päeval oli tavaks öelda, et murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ning seapead, seajalgu või -külge.[2].
Sel päeval tehti ridamisi ilmaendeid, selle päeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Kui küünlapäev oli selge, siis oodati head suve. Lumesadu ennustas head viljasaaki, kuid halb enne oli küünlapäeva sulal. Vihmasajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksus, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Rahvapärane ajaarvamine (nädalate lugemine tähtpäevade vahel) algas kõige sagedamini küünlapäevast.[5]
Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis võisid naised käia külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus nende eest töö. Naistel oli oluline küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne– ja Lõuna–Eestis), see pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Sajandite vältel peeti punavat või õhetavat nägu tervise ja ilu sümboliks. Punajoogiks võis olla õlu (millele lisati juurde värvi), punaseks värvitud viin, hiljem ka punane vein ning koguni punane mahl või morss.[2]
Küünlapäev oli palgamaksmise ja palgaliste lahtilaskmise päev. Veel 19. sajandil sõlmiti kõrtsides nn mokalaadal uusi teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates.[5]
Vanarahva töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine, soositud oli ka õmblustööde tegemine (nõelapisted usuti kanduvat üle metsloomadele). Rangelt oli keelatud ketramine.
Küünlapäeval olid samuti kui jõulupühadel ja nääripäeval oma järelpäevad, millal lõpetati pühade aega. Järelpäevade nimetusi oli mitmesuguseid: küünlalühtripäev, tahi-, kabjapäev jm. Tuntud oli ka annepäeva nimetus, mil Anne–nimeline tõsteti üles ja temalt nuruti puna. Järelpäevade traditsioon olid levinud peamiselt Läänemaal ja saartel (teateid on ka Kesk–Eestist). Nende päevadega pikendati pühi. Kui õlut oli veel järel, käisid mehed „küla kauda“ ja lõpetasid pühi. See komme olid rohkem hilisema algupäraga.[5]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
