From Wikipedia, the free encyclopedia
Küüslauguküüned (Allii sativi bulbus, Bulbus Allii Sativi) on küüslaugu (Allium sativum) saadused, värsked või kuivatatud küüned, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodumajapidamises.[1][2]
Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženšenniga üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja fütontsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega. Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskelt. Kaubandusvõrgus on küüslauk saadaval eeterliku õli, kapslite ja pulbrina.
Küüslaugu eeterlik õli saadakse aurudestillatsiooniga (eemaldatakse vesilahustuvad ühendid). Küüslaugu eeterliku õli sisaldus on 0,2–0,5% (400–500 g küüslaugust saab 1 g õli). Küüslauguküüned jahvatatakse vees, kuumutatakse auruga või ekstraheeritakse orgaanilises lahuses saamaks küüslaugust õli. Auruga destilleeritud küüslauguõli sisaldab sulfiide, millel on kasvajaid ennetav ning raviv ja immuunsüsteemi tugevdav toime[viide?].
Küüslauk purustatakse või hakitakse ja hoitakse 24 tundi või kuni 20 kuud taimeõli sees, seejärel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi käigus mitmed küüslaugus sisalduvad väävliühendid muunduvad ja deaktiveeruvad ning moodustuvad uued inimorganismile kasulikud ühendid. Küüslauguõlikapslite valmistamisel kasutatakse küüslaugukontsentraadiga segatud taimeõli. Keskmine küüslaugukapsel sisaldab 1% küüslauguõli.
Küüslaugutõmmise jaoks lastakse viilutatud või tervetel küüslauguküüntel äädikalahuses, vees või alkoholis (vein, viin, piiritus jne) tõmmata.
Küüslaugupulbrit kasutatakse maitseainena ja poolfabrikaatide tootmisel, aga ka ravimainena. Küüslauguküüned viilutatakse või purustatakse, seejärel kuivatatakse ja valmistatakse küüslaugupulber. Pulbris säilib enamik värske küüslaugu omadusi aga vähendatud kujul.
Küüslaugupulbri monograafiad on avaldatud Briti, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide Farmakopöades. [3]
Eesti rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ja sooleperistaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust[4]. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikas, kuid seda üksnes värskelt tarvitades, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel[4].
Küüslauk on tõhus vahend ka kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia ravil[4]. Värskes küüslaugus sisalduvatel taimsetel ühenditel on võime lagundada inimorganismis fibriini. Küüslauk ja tema preparaadid sobivad ka madala vererõhuga inimestele, sest küüslauk alandab kõrget ja tõstab madalat vererõhku.
Uurimused on tuvastanud, et küüslaugul ja temast valmistatud preparaatidel on võime alandada vereplasma lipoproteiinide taset. Arvatakse, et küüslaugu bioaktiivsed ühendid blokeerivad LDL-madaltihedusega lipoproteiinide (ehk nn "halva kolesterooli") metabolismi juba maksas ja komplekteerivad HDL-kõrgtihedusega lipoproteiine (ehk "head kolesterooli"), mille ringlus vereplasma ühenditega koos on kiirem. LDL-madaltihedusega lipoproteiinide kõrgete näitajate korral soovitatakse süüa 2–3 küüslauguküünt päevas ja seda eelistatult värskena.
Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lubjastumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist ja puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1–2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamiku oma tervistavatest omadustest ka kuumutamisel.[5]
Küüslaugu kui kasvajatevastase ravimiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda erinevate käimasolevate teaduslike uuringute ning kliiniliste katsete tulemustega.[6] Uuringute põhjal aitavad küüslauk ja/või selle derivaadid ennetada ning ravida eelkõige rinna-, eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ja jämesoole pahaloomulisi kasvajaid[7],[6],[8][9].
Esimesena tõestasid küüslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal[10]. Ühes katses märkasid uurijad (Walton, Herbold&Lendegren 1936–1938 – Journal of Food Science), et ainuüksi purustatud toore küüslaugu lõhn tapab baktereid kuni 20 cm raadiuses 4 tunni vältel.[11]
Küüslauk hävitab mitmeid antibiootikumidele immuunseid baktereid, nagu näiteks:
Küüslauk ja tema erinevad vormid omavad aktiivset toimet bakter-, viirus-, parasiit-, ja seennakkuste ravis.[12] Küüslaugu suuremates kogustes (rohkem kui 1 küüs või 4 g küüslaugupreparaate korraga) tarvitamist tasub vältida inimestel, keda ootab ees operatsioon, kellel on vere hüübimishäired, maohaavad (võib liigselt ärritada), diabeet või kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi metabolismi). Küüslauk vähendab paratsetamooli toimet ja takistab HIV ravimite sisenemist keharakkudesse (mõningate uuringute järgi kuni 40% ulatuses)[13].
Küüslauku kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Küüslaugu maitse – mahedamast kuni eriti teravani – sõltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda pärast peenralt koristamist süüakse. Noor ja värske küüslauk on reeglina mahedam ja mahlasem. Küüslaugu lisamine parandab toiduainete säilivust.
Arvatavasti leidub küüslauku sisaldavaid toite kõigi rahvaste köögis.
Küüslaugu valmistamiseks kasutatakse kõige erinevamaid kulinaarseid valmistamisviise: hautamine, keetmine, praadimine, grillimine, marineerimine ja ka suitsutamine. Valmistusviisid muudavad küüslaugu maitse-, lõhna ja raviomadusi.
Marineeritud (terved küüned, viilutatult, tükeldatult või purustatult äädikalahuses) küüslaugu tervistavad omadused pika säilivusaja (5–15 aastat) jooksul üksnes paranevad.
Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk, töödeldud lõhnakomponendid muunduvad. Nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase lõhna. Kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, kuid kui lisada sellele vett, siis on lõhna tunda.
Küüslauguküüsi võib sisaldada ka Itaalia põhjaosa Liguuria piirkonnast Genovast pärit pesto, mis traditsiooniliselt koosneb purustatud küüslaugust, basiilikust ja oliiviõliga segatud Euroopa seedermänni pähklitest, Parmigiano-Reggiano juustust ja Fiore Sardo juustust (lambapiimajuust).[14]
Kodustatud kassidele ei soovitata sööta sibulat, küüslauku ja murulauku sisaldavaid ega neist valmistatud toite, need võivad kassidel punaseid vereliblesid kahjustada ning mürgistust ja aneemiat põhjustada.[15][16]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.