Kõdukärblased

Kõdukärblased
	; Harilik äädikakärbes
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Kahetiivalised Diptera;
Alamselts	Kärbselised Brachycera;
Sugukond	Kõdukärblased Drosophilidae;

Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond.

Quick Facts Taksonoomia, Riik ...

Close

Maailmas on neid umbes 3000 liiki. Eestis elab umbes 30 liiki kõdukärblasi, ligikaudu pooled neist kuuluvad äädikakärbse (Drosophila) perekonda.

Sellesse sugukonda kuulub väga tuntud perekond äädikakärbes (Drosophila). Äädikakärbeste vastsed elavad käärivas olluses – see on põhjus, miks hariliku äädikakärbse (Drosophila melanogaster) valmikud sügiseti sageli suurte hulkadena elamutesse tungivad.

Alates 1910. aastast on äädikakärbsed olnud geneetikute üks põhilisi uurimisobjekte. Nende abil on tehtud suuri edusamme pärilikkuse uurimisel. Äädikakärbse teeb geneetikute jaoks väga sobivaks uurimisobjektiks tema kiire areng, suur viljakus ja lihtne kasvatatavus. Laboris võtab kärbsepõlvkonna areng vaid paar nädalat aega, seetõttu selguvad katse tulemused kiiresti.

Äädikakärbsed on lühikese elueaga, kuid üsna viljakad. Täiskasvanud emane putukas elab paar nädalat ja võib päevas muneda 30–50 muna (kokku kuni 500). Munad munetakse vastsete arenemiseks sobivasse keskkonda, näiteks mädanevatele puuviljadele, samuti käärivate vedelike (näiteks kääriva mahla) lähedale. Munadest kooruvad vastsed ei toitu aga mitte puuviljast või vedelikest, vaid hoopis seal kasvavatest pärmseentest. See, kui kiiresti munast saab uus tiivuline valmik, sõltub eelkõige temperatuurist. Ühe liigi puhul on teada, et temperatuuril 25 °C kestab areng munast valmikuni 8–10 päeva, temperatuuril 17 °C aga peaaegu kaks korda kauem.

Galerii

Eest
Silm