Juhan Saar

Juhan Saar (22. detsember 1929 Laeva vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 28. august 2007) oli eesti kirjanik.

Õppis 1938–1945 Laeva algkoolis, lõpetas 1949 Tartu Elektromehaanika Tehnikumi elektrikuna.

Töötas 1949–1950 Tartu Telefonivõrgus. Oli 1950–1953 ajateenistuses Nõukogude armees (Eesti Laskurkorpuses).

Aastatel 1953–1956 töötas ajalehe Säde toimetuses, hiljem kultuuritoimetajana, raadios, televisioonis ning ajakirjas Pikker. 1981–1990 juhtis Kultuuriministeeriumi kirjanduse propaganda bürood. Oli ka Nukuteatri kirjandusala juhataja.^[1]

1990. aastal oli ta kirjastuse Faatum asutajaid, kus oli peatoimetajana tegev oma elupäevade lõpuni. Tema algatusel toimus Faatumi eestvõttel esimene taasiseseisvusejärgne romaanivõistlus, mille järel, samuti tema ettepanekul, kutsuti ellu Eesti Romaanifond.^[1]

Looming

Juhan Saar on kirjutanud luulet, lasteraamatuid, laulutekste ja dokumentaalnäidendeid.

Tema sulest on ka pärit Eesti tuntumaid unelaule "Mina ei taha veel magama jääda" (viis Heino Jürisalu, kitarril Emil Laansoo, vokaal Velda Otsus).

Luule- ja proosaraamatud

• "Värviline mõte" (lühiproosakogu), LR 1963, nr 19
• "Kured ja laevad" (luulekogu) 1966
  • Kalle Kurg. Jõud ja nõrkus ühes sõõmus. (Luulekogu "Kured ja laevad" arvustus). Edasi, 29. mai 1966
• "Õnnelik mees" (luulekogu) 1977
• "Seitsmenda päeva saar" (luule- ja proosavalimik) 1989
• "Elu ikka ühekordne" (luulekogu) 1999

Lasteraamatud

• "Metsa taga ei ole mets" (osalt autobiograafiline lastejutustus) 1964, 2. trükk 1989, vene keeles 1977
• "Õhtujutud" (mitme rahva muinasjuttude ümberjutustused) 1966, 2. trükk 1988; ukraina keeles 1971; saksa keeles 1971, 1974, 1978, 1981, 1988; inglise keeles 1989
• "Mäng" (tänapäevamuinasjutt) 1973; vene keeles 1975; saksa keeles 1978

Näidendid

• "Valge tee kutse ja teisi lavatekste 1980–2005". Koostanud, toimetanud ja järelsõna: Ülev Aaloe. Kirjastus Faatum, Tallinn 2008, 400 lk; ISBN 9789985856727; kogumik sisaldab dokumentaalnäidendid "Valge tee kutse" (Raimond Valgrest, lavastatud Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris 1985), "Kuning Herman Esimene" (koos Kaarel Kilveti ja Bernhard Viidinguga, lavastatud Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris 1987), "Tartu rahu" (koos Kaarel Kilvetiga, lavastatud Vanemuises 1990) ning instseneeringud: "Verine John" (Juhan Peegli ainetel, lavastatud 1980 Nukuteatris), "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel" (Heino Väli ainetel, lavastatud 1997 Endlas), "Kuldne elu" (Juhan Jaigi ainetel) ja "Barbara von Thedingsheimi keelatud armastus" (Theodor Hermann Panteniuse ainetel);
• lastele on kirjutatud rahvatükk “Kratimäng”, nukunäidend “Tühjade susside saladus” ja Heino Väli raamatu ainetel “Silver Ükssilm – Vilsandi hirmus mereröövel”.

Artikleid

• "See eestiaegne lõhn!". Sirp, 15. juuni 2001. Lk 7

Mälestusteraamat

• "Valus naer" (illustreeritud Hugo Hiibuse šaržidega). 2005 ISBN 9985-856-55-4
  • Jüri Aarma. "Juhan naerab viimasena" (raamatu "Valus naer" arvustus). Maaleht, 5. mai 2005. Lk 28
  • Olev Remsu. "Tuhat novellialget" (raamatu "Valus naer" arvustus). Looming 2006, nr 2. Lk 304–306

Vaata ka

• "Mu kodu"

Viited

1. Juhan Saar 22. XII 1929 – 28.VIII 2007. Sirp, 31. august 2007.

Kirjandus

• Heino Väli. "Mõned jooned Juhan Saare palgelt". Looming 1979, nr 12. Lk 1769–71
• Mihkel Loodus. "Saar, Juhan". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 497–498
• Aita Ottas. "Juhan Saare teine kodu on Vilsandil" (intervjuu). Postimees, 6. september 1997
• Henn-Kaarel Hellat. "Juhan Saare kümnes amet" (intervjuu). Eesti Päevaleht, 22. detsember 1999. Lk 6

Välislingid

• Haud Tallinna Rahumäe kalmistul