From Wikipedia, the free encyclopedia
Joosep Nõu (24. juuli 1906 Muhu-Suure vald, Saaremaa – 13. aprill 1999 Uppsala) oli eesti põllumajandusteadlane ja haridustegelane.[1]
Joosep Nõu oli talupidaja poeg, Enn Nõu isa.[1]
1926. aastal lõpetas Nõu Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja 1931 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna, 1930–1931 õppis ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusosakonnas, mag. agr. (1934, TÜ), väitekiri "Talundite suuruse mõju tasuvusse Eestis võrdlevalt Taani, Rootsi ja Soome tasuvuse andmetega" (Konjunktuur (1935) 7), dr. agr. (1967, Uppsala Põllumajandusülikool), väitekiri "Studies in the development of agricultural economies in Europe" (Uppsala, 1967, avaldatud ka jaapani keeles).[1]
Õppimise ajal töötas Nõu ühtlasi 1929 Raadi katsejaamas ning 1930–1931 Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti assistendina. 1932–1933 omandas Tartu Ülikooli didaktilis-metoodilises seminaris põllumajanduslike ainete õpetaja kutse. Oli 1932–1933 Vahi Põllutöö- ja Aiandus-mesinduskooli ja 1933–1937 Kuremaa Karjakontrollassistentide Kooli õpetaja, 1937–1938 Polli Põllutöö- ja Aianduskooli juhataja, 1938–1940 Haridusministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1941–1944 Haridusdirektooriumi põllumajandusliku kutsehariduse osakonna juhataja. Läks 1944 Rootsi, kus töötas aastani 1973 Uppsala Kuninglikus Põllumajandusülikoolis, esialgu assistendina, pärast doktoriväitekirja kaitsmist oli põllumajandusökonoomika dotsent.[1]
Joosep Nõu uurimisvaldkonnad olid põllumajandusökonoomika, Eesti põllumajandusliku kinnisvara pärimisõigus, põllumajandushariduse probleemid. Tutvus 1936 Soomes seal tehtava põllumajandusökonoomika-alase teadustööga. Osales APS-i toimkondades ja raamatukogu töös. Rootsis jätkas uurimistööd põllumajandusökonoomika ja selle ajaloo küsimustes. Tegi uurimisreise Hollandisse, Saksamaale, Šveitsi, Austriasse, Norrasse, Taani, Inglismaale ja Soome. 1967 ilmunud doktoriväitekiri sai kiiresti rahvusvaheliselt tuntuks.
Nõu oli paljude Põhjamaade ja rahvusvaheliste põllumajandusteaduse organisatsioonide liige, Uppsala Eesti Seltsi abiesimees (1944–1946), aastast 1946 Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis, Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu, Eesti Rahvusfondi, Eesti Komitee, ETS Rootsis liige. ÜS Raimla koguteose "Omariikluse taustal" (Uppsala, 1955) toim. Avaldas Rootsis üle 500 teadustrükise ja aimeartikli, sh u 100 teadustrükist põllumajandusökonoomika alalt ning rohkesti ülevaateid Eesti põllumajandusteadlastest. Suur osa tema uurimustest on säilinud käsikirjades.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.