Johann Leonhard von Parrot (1755 Mömpelgard – 1836[1]) oli Eesti saksa ametnik, harrastusteadlane (lingvist ja ajaloolane).[2]
Johann Leonhard von Parrot oli arstist bürgermeistri poeg, Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti vend ja tema poja Johann Friedrich Parroti naiseisa. Õppis 1771–79 Stuttgardis Karli akadeemias kameraalteadusi. Oli mitmes kõrges õukonnaametis Württembergi hertsogkonnas kuni ebasoosingusse sattumiseni 1811, hiljem elas peamiselt Gernsbachi lähedal Badeni suurhertsogkonnas, tegeledes metsakasvatuse ja -kaubandusega.[2]
Viibides 1821 esimest korda Eestis, pani tähele eesti keele kõlalist sarnasust vanaprantsuse keele ja burgundia murdega. Hakkas harrastusteadlasena uurima tolleaegse Liivimaa rahvaste (eestlaste, lätlaste, liivlaste) keelt, ajalugu, mütoloogiat jm. Pööras erilist tähelepanu eestlastele ja eesti keelele, lähtudes omaaegsetest teadusarusaamadest rahvaste ajaloo ja keelesuguluse kohta. Rohkesti kirjalikke allikaid kasutades võrdles oma 1828 ilmunud uurimuses paljude Euroopa ja Aasia keelte sõnade kõla ja tähendust ning jõudis järeldusele, et eesti keel on lähedases suguluses keldi algkeelega, mida olevat rääkinud Noa oma järeltulijatega Ararati piirkonnas, kust siis rahvad järk-järgult teisenedes laiali rännanud. Parroti arvates räägiti eesti keelt varem kogu Baltikumis. Püüdis oma järeldusi toetada ajaloo ja mütoloogia andmetega. Samas uurimuses avaldas Parrot sadakond eesti vanasõna (saksa tõlkes) ja andis soovitusi eesti keele arendamiseks. Andmeid kaasaegse eesti keele kohta sai mh A. W. Hupeli teostest ja Otto Wilhelm Masingult. Parrot eestisõbralik uurimus on tüüpiline võrdlev-ajaloolise keeleteaduse embrüonaalstaadiumi teos, mis kuulub eesti rahvuslikku eelärkamisaega ning ootab täpsemat hinnangut tollase ja tänapäeva teaduse kontekstis.[2]
- Versuch einer Entwicklung der Sprache, Abstammung, Geschichte, Mythologie und bürgerlichen Verhältnisse der Liwen, Lätten, Esten mit Hinblick auf einige benachbarte Ostseevölker, von den ältesten Zeiten bis zur Einführung des Christenthums. Stuttgart, 1828; Berlin, 2. trükk 1839
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
