From Wikipedia, the free encyclopedia
James Norman Mattis (sündinud 8. septembril 1950 USA Washingtoni osariigis Pullmanis) on Ameerika Ühendriikide merejalaväe erukindral, kes oli aastatel 2017–2019 Ameerika Ühendriikide 26. kaitseminister.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2021) |
| James Mattis | |
|---|---|
 James Mattis | |
| 26. Ameerika Ühendriikide kaitseminister | |
|
Ametiaeg 20. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | |
| Eelnev | Ash Carter |
| Järgnev | Patrick M. Shanahan |
| Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse komandör | |
|
Ametiaeg 11. august 2010 – 22. märts 2013 | |
| Eelnev | David Petraeus |
| Järgnev | Lloyd Austin |
| Ameerika Ühendriikide ühendvägede juhatuse komandör | |
|
Ametiaeg 9. november 2007 – 11. august 2010 | |
| Eelnev | Lance L. Smith |
| Järgnev | Raymond T. Odierno |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | James Norman Mattis |
| Sünniaeg |
8. september 1950 Pullman, Washington, Ameerika Ühendriigid |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Hüüdnimi | |
| Sünniaeg |
8. september 1950 Pullman, Washington, Ameerika Ühendriigid |
| Truudusvanne |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistus |
 Ameerika Ühendriikide merejalavägi |
| Teenistusaeg | 1969–2013[3] |
| Auaste |
 Kindral[3] |
| Juhtinud | |
| Sõjad/lahingud |
Lahesõda[5] |
| Autasud | Loetelu |
11. augustist 2010 kuni 22. märtsini 2013 teenis ta Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse 11. komandörina. Enne seda, kui president Barack Obama ta 2010. aastal kindral David Petraeuse asemel keskväejuhatuse ülemaks määras, teenis Mattis 2007. aasta 9. novembrist 2010. aasta augustini USA Ühendvägede juhatuse ülemana ja ühtlasi 9. novembrist 2007 8. septembrini 2009 NATO arendusstaabi ülemana.[4] Varem on Mattis teeninud I Merejalaväe Ekspeditsioonivägede, USA merejalaväeüksuste keskväejuhatuse ja Iraagi sõja ajal 1. merejalaväe diviisi ülemana.[6]
20. jaanuaril 2017 kinnitas Ameerika Ühendriikide senat Mattise 98 poolt- ja 1 vastuhäälega kaitseministriks.[7] Kaitseministriks sai ta teatavate tingimustega, sest ta oli tegevteenistusest eemal olnud ainult 3 aastat, aga USA seadused nõuavad, et kaitseminister peab olema tegevteenistusest eemal olnud 7 aastat. Ta oli 45. Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi administratsiooni esimene ametlikult kinnitatud liige. Ainsana hääletas tema vastu senaator Kirsten Gillibrand.
Kaitseministrina rõhutas Mattis Põhja-Korea kriisi valguses USA valmisolekut kaitsta oma pikaaegset liitlast Lõuna-Koread[8][9] Mattis välistas sõjaväelise koostöö Venemaaga,[10] toonitades, et Venemaa tegevus kujutab ohtu kaasaegsele maailmakorrale.[11][12] Ta vastandus aegajalt mõnede Trumpi administratsiooni otsustega, olles näiteks vastu USA väljumisele Iraani tuumaleppest,[13][14] USA Iisraeli saatkonna kolimisele Jeruusalemma ja kosmoseväe loomisele kuuenda väeliigina.[15] 20. detsembril 2018 andis Mattis sisse oma lahkumisavalduse protestiks president Trumpi otsusele USA väed Süüriast välja tõmmata.[16] Lahkumisavalduse kohaselt soovis Mattis ametisse jääda kuni 28. veebruarini 2019, põhjendades seda veebruaris toimuva NATO kaitseministrite kohtumisega. Trump nõustus algselt Mattise soovitud kuupäevaga,[17] kuid teatas 23. detsembril, et eemaldab Mattise ametist 1. jaanuaril 2019.[18] Trumpi motiiviks pakuti ajakirjanduses isiklikku solvumist, sest Mattis kritiseeris lahkumisavalduses Trumpi poliitikat USA liitlaste suunal ja autoritaarsete riigijuhtide tolereerimist.[19][18] Hiljem väitis Trump, et "vallandas" Mattise rahulolematuse pärast tema tööga kaitseministrina.[19] Mattise lahkumise järel asus 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks endine asekaitseminister Patrick M. Shanahan.[18]
Mattis sündis 8. septembril 1950 USA Washingtoni osariigis.[20] Ta on John West Mattise (1915–1988) ja Lucille Mattise (sündinud Proulx) poeg.[21][3] Ta ema töötas Teise maailmasõja ajal Lõuna-Aafrikas USA maaväele alluvate sõjaväeluurajate heaks.[22] Mattise isa töötas kaubalaevadel, kuid omandas hiljem tuumainseneri hariduse ja kolis perekonna Richlandi linna, et töötada sealses tuumajaamas, mis tootis lõhustuvaid materjale Manhattani projekti tarbeks.[23] Mattise perekond oli väga raamatulembene ja telerit neil polnud.[23]
1968. aastal lõpetas Mattis Columbia keskkooli,[24] 1971. aastal Kesk-Washingtoni ülikooli bakalaureusekraadiga ajaloos[25] ja 1994. aastal Riikliku sõjakolledži magistrikraadiga.[4]
Mattise sõjaväeline karjäär algas 1969. aastal, kui ta liitus USA merejalaväe reserviga.[26] 1. jaanuaril 1972 anti talle reservohvitseri väljaõppe läbimise järel nooremleitnandi auaste.[27] Teenistusaastate jooksul on Ameerika Ühendriikide maaväe kindralmajor Robert Scales Mattist kirjeldanud kui "ühte kõige paremini lihvitud kommetega meest, keda olen tundnud". Arvamust Mattisest kui intellektuaalist on muuhulgas süvendanud asjaolu, et ta kannab teenistuses olles alati endaga kaasas Marcus Aureliuse raamatut "Iseendale".[28][29]
Leitnandina teenis ta 3. merejalaväe diviisis rühmaülemana. Pärast ülendamist kapteniks määrati ta Mereakadeemia Ettevalmistuskooli pataljoniülemaks, hiljem kompaniiülemaks 1. merejalaväe rügemendis. Saades majori auaste, asus ta juhtima merejalaväe värbamiskeskust Portlandis.[30]
Mattis on lõpetanud USA merejalaväe dessantväeüksuste sõjakooli, USA merejalaväe juhtimiskolledži ja Riikliku sõjakolledži (inglise keeles National War College).
Kolonelleitnandina juhtis Mattis Lahesõja ajal 7. merejalaväerügemendi 1. pataljoni, mis oli üks 7. merejalaväerügemendi ründepataljonidest.[31]
Kolonelina juhtis Mattis 7. merejalaväerügementi. Pärast edutamist brigaadikindraliks juhtis ta merejalaväe 1. ekspeditsioonibrigaadi.[32]
Sõja algfaasis juhtis Mattis Ameerika Ühendriikide mereväe 58. sihtjõu operatsioone Lõuna-Afganistanis[33], olles seega esimene mereväe sihtjõude juhtinud merejalaväeohvitser.[27]
Afganistanis oli Mattis alluvate seas lugupeetud oma juhtimisstiili tõttu, külastades tihti eesrinnet ja suheldes kõrgemate ohvitseride kõrvalt ka allohvitseridega.[34]
.jpg)
Kindralmajorina juhtis Mattis Iraagi sõja käigus 1. merejalaväe diviisi 2003. aasta USA vägede sissetungis ja järgnevatel stabiliseerimisoperatsioonidel.[35]
Mattisel oli oluline juhtroll USA sõjalistes operatsioonides Al-Fallūjah linnas ja selle ümbruses, k.a läbirääkimistel Al-Fallūjahit kaitsnud sissivõitlejate juhtidega Operatsioon Vigilant Resolve'i käigus 2004. aasta aprillis ja osalemine Operatsioon Phantom Fury plaanimisel sama aasta novembris.[36]
Lähtudes 2007. aastal ilmunud USA kaitseministeeriumi uuringu tulemustest, mis näitasid, et ainult 55% USA sõduritest ja 40% merejalaväelastest teataksid tsiviilisikute väärkohtlemisest, kutsus Mattis üles merejalaväelasi muuhulgas öeldes: "Iga kord, kui te iraaklasele lehvitate, pöörab Al-Qaeda hauas ringi".[37]
Mattis populariseeris 1. merejalaväe diviisi moto "No Better Friend, No Worse Enemy" ("(meist) pole paremat sõpra ega hullemat vaenlast"), mis on parafraseeritud Rooma vabariigi diktaatori Lucius Cornelius Sulla epitaafist,[38] oma kirjas diviisi mereväelastele päev enne USA vägede sissetungi Iraaki.
Tähelepanuväärne oli ka ta valmisolek vabastada ametist kõrgeid ohvitsere ajal, kui USA sõjavägi sellest üldiselt hoidus. Keset diviisi edasitungi Baghdadi poole vabastas Mattis ametist kolonel Joe D. Dowdy, Regimental Combat Team-1 komandöri. Tänapäevases USA relvajõududes oli tegu sedavõrd haruldase juhtumiga, et lugu sellest ilmus ka mitmes USA ajalehes[39][40][41]. Mattis keeldus vallandamist ametlikult kommenteerimast, öeldes vaid, et "ebakompetentsete ohvitseride vallandamise komme on vähemalt merejalaväes endiselt olemas".[34]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Mattis pole kunagi abiellunud ja tal pole ühtegi last.[1][28]. Paar aastat enne sõjaväeteenistusse astumist tegi ta Alice Gillisele abieluettepaneku, kuid naine katkestas pulmaplaanid paar päeva enne pulmi, kuna ei tahtnud Mattise karjäärile koormaks olla.[23] Mattise hüüdnimi "Sõdalasmunk" (Warrior Monk) tuleneb ta eluaegsest poissmehestaatusest ja pühendumisest sõjanduse uurimisele.[42][43] Mattis on tuntud oma intellektualismi ja huvi poolest maailma ja sõjaajaloo vastu.[35][44] Tal on üle 7000 raamatuga isiklik raamatukogu, ja ta on mitmel korral määranud oma juhtimise all olevatele merejalaväelastele lugemiseks kohustuslikku kirjandust.[45][46]
     | |||||||
![V](#/media/Fail:"V"_device,_gold.svg){kind=small}  |
  |
 |
 | ||||
 |
 |
 |
 | ||||
 |
  |
.svg){kind=small} |
 | ||||
 |
 |
 |
 | ||||
  |
 |
 |
 | ||||
 |
_ribbon.svg){kind=small} |
_ribbon.svg){kind=small} |
_ribbon.svg){kind=small} | ||||
  | |||||||
 | |||||||
| Esimene rida | Defense Distinguished Service Medal koos ühe tammelehega | Navy Distinguished Service Medal | Defense Superior Service Medal | Legion of Merit | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Teine rida | Bronze Star Medal koos Combat "V"-ga | Meritorious Service Medal koos kahe 5⁄16" kuldtähega | Navy and Marine Corps Achievement Medal | Combat Action Ribbon | ||||||||
| Kolmas rida | Navy and Marine Corps Presidential Unit Citation | Joint Meritorious Unit Award | Navy Unit Commendation | Navy and Marine Corps Meritorious Unit Commendation | ||||||||
| Neljas rida | Marine Corps Expeditionary Medal | National Defense Service Medal koos 3⁄16" pronkstähega | Southwest Asia Service Medal koos kahe 3⁄16" pronkstähega | Afghanistan Campaign Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega | ||||||||
| Viies rida | Iraq Campaign Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega | Global War on Terrorism Expeditionary Medal koos ühe 3⁄16" pronkstähega | Global War on Terrorism Service Medal | Humanitarian Service Medal | ||||||||
| Kuues rida | Sea Service Ribbon koos ühe 3⁄16" hõbetähe ja kahe 3⁄16" pronkstähega | Marine Corps Recruiting Service Ribbon koos ühe 3⁄16" pronkstähega | Poola relvajõudude kuldmedal | NATO Meritorious Service Medal[47] | ||||||||
| Seitsmes rida | NATO Medal teenistuse eest ISAF-is[47] | Meritorious Service Cross (Kanada; 2013)[48] | Medal Kuveidi vabastamise eest (Saudi Araabia) | Medal Kuveidi vabastamise eest (Kuveit) | ||||||||
| Rinnamärgid | Rifle Expert Badge | Pistol Expert Badge | ||||||||||
| Rinnamärk | Office of the Secretary of Defense Identification Badge | |||||||||||
2008. aastal linastunud HBO miniseriaalis "Generation Kill", mis kujutab 2003. aasta sissetungi Iraaki, kehastab Mattist Ameerika Ühendriikide näitleja Robert John Burke.[49] Mattisest on loodud ka tuntust kogunud internetimeem, millel teda kujutatakse kui "püha Mattist Quanticost, Kaose kaitsepühakut".[50]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
