Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium (inglise keeles Department of Defence; lühend DoD, USDOD või DOD) on Ameerika Ühendriikide ministeerium, mis tegeleb riigi kaitseküsimustega.
United States Department of Defense | |
Logo | |
Asutatud | 18. september 1947 |
---|---|
Tüüp | ministeerium |
Peakorter |
Pentagon Arlingtoni maakond, Virginia, U.S. |
Tegevuspiirkond | Ameerika Ühendriigid |
Minister | Lloyd Austin |
Aseminister | Kathleen Hicks |
Staabiülemate ühendkomitee esimees | kindral Mark A. Milley |
Staabiülemate ühendkomitee aseesimees | kindral John Hyten |
Allorganisatsioonid |
Riiklik Julgeolekuagentuur Kaitseluureagentuur Riiklik Ruumiandmete ja Luure Agentuur Riiklik Luureamet |
Eelarve maht | US$721.5 miljardit (2020) |
Töötajad |
732 079 (tsiviil) 1 300 000 (tegevväelased) 826 000 (rahvuskaartlased ja reservväelased) 2 860 000 kokku (2018) |
Kaitseministeeriumi peakorter asub hoones nimega Pentagon. Selle hoone nimi on saanud USA kaitseministeeriumi sünonüümiks.
Kaitseministeeriumit juhib alates 22. jaanuarist 2021 minister Lloyd Austin.
2009. aastal oli USA kaitseministeeriumi eelarve 651,2 miljardit USA dollarit. Sellele lisandusid sõjalised kulutused väljaspool kaitseministeeriumi, mille suurus jäi hinnanguliselt vahemikku 859 miljardit kuni 1,16 triljonit dollarit. Vastavalt Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi uurimusele tegi USA sel aastal sõjalisi kulutusi 956 miljardi dollari eest ehk 47% kogu maailma sõjalistest kulutustest. USA ja tema lähimad liitlased teevad maailma sõjalistest kulutustest kaks kolmandikku. [1]
USA sisemajanduse kogutoodangust läks sõjalisteks kulutusteks 2000. aastal 4,06%, mis oli 28. koht maailmas. [2]
USA-s ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust. Enamik töökohti USA sõjaväes nõuab kallist varustust ja põhjalikku väljaõpet. Seetõttu on USA sõjaväes võrreldes enamiku kohustuslikku ajateenistust kasutavate riikide sõjaväega märksa suuremad kulutused ühe isiku kohta ja see käib nii sõjaliste kui ka tsiviilkulutuste kohta. Paljudes maailma maades on sõjaväeteenistuse läbinud rohkem inimesi kui USA-s, aga üksnes Hiinas on tegevteenistuses rohkem inimesi kui USA-s.
Juhid
- Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide kaitseminister
Nr | Pilt | Nimi | Astus ametisse | Lahkus ametist | Võimul olnud Ameerika Ühendriikide president ja sõjad, milles USA osales |
---|---|---|---|---|---|
1. | James Forrestal | 19. september 1947 | 19. märts 1949 | Harry Truman
Külm sõda (1946–1991) Korea sõda (1950–1953) | |
2. | Louis Johnson | 28. märts 1949 | 19. september 1950 | ||
3. | George Marshall | 19. september 1950 | 19. september 1951 | ||
4. | Robert Lovett | 19. september 1951 | 19. jaanuar 1953 | ||
5. | Charles Wilson | 19. jaanuar 1953 | 8. oktoober 1957 | Dwight Eisenhower Külm sõda (1946–1991) Vietnami sõda (1959–1973) | |
6. | Neil McElroy | 9. oktoober 1957 | 1. detsember 1959 | ||
7. | Thomas Gates | 2. detsember 1959 | 20. jaanuar 1961 | ||
8. | Robert McNamara | 21. jaanuar 1961 | 29. veebruar 1968 | John F. Kennedy, Lyndon Johnson Külm sõda (1946–1991) Vietnami sõda (1959–1973) Kuuba kriis (1962) Kambodža kodusõda (1967–1975) | |
9. | Clark Clifford | 1. märts 1968 | 20. jaanuar 1969 | Lyndon Johnson Külm sõda (1946–1991) Vietnami sõda (1959–1973) Kambodža kodusõda (1967–1975) | |
10. | Melvin Robert Laird | 22. jaanuar 1969 | 29. jaanuar 1973 | Richard Nixon Külm sõda (1946–1991) Vietnami sõda (1959–1973) Kambodža kodusõda (1967–1975) | |
11. | Elliot Richardson | 30. jaanuar 1973 | 24. mai 1973 | ||
- | Bill Clements kohusetäitja |
24. mai 1973 | 2. juuli 1973 | ||
12. | James Schlesinger | 2. juuli 1973 | 19. november 1975 | Richard Nixon, Gerald Ford
Külm sõda (1946–1991) Kambodža kodusõda (1967–1975) | |
13. | Donald Rumsfeld | 20. november 1975 | 20. jaanuar 1977 | Gerald Ford Külm sõda (1946–1991) | |
14. | Harold Brown | 21. jaanuar 1977 | 20. jaanuar 1981 | Jimmy Carter Külm sõda (1946–1991) | |
15. | Caspar Weinberger | 21. jaanuar 1981 | 23. november 1987 | Ronald Reagan Külm sõda (1946–1991) | |
16. | Frank Charles Carlucci | 23. november 1987 | 20. jaanuar 1989 | ||
- | William Taft | 20. jaanuar 1989 | 20. märts 1989 | George H. W. Bush Külm sõda (1946–1991) Lahesõda (1990–1991) Somaalia kodusõda (1991–) | |
17. | Dick Cheney | 21. märts 1989 | 20. jaanuar 1993 | ||
18. | Les Aspin | 21. jaanuar 1993 | 3. veebruar 1994 | Bill Clinton | |
19. | William James Perry | 3. veebruar 1994 | 24. jaanuar 1997 | ||
20. | William Sebastian Cohen | 24. jaanuar 1997 | 20. jaanuar 2001 | ||
21. | Donald Rumsfeld | 20. jaanuar 2001 | 18. detsember 2006 | George W. Bush Afganistani sõda (2001–) Iraagi sõda (2003–) 2004. aasta Haiti mäss (2004) | |
22. | Robert Gates | 18. detsember 2006 | 1. juuli 2011 | George W. Bush, Barack Obama | |
23. | Leon Panetta | 1. juuli 2011 | 26. veebruar 2013 | Barack Obama | |
24. | Chuck Hagel | 27. veebruar 2013 | 17. veebruar 2015 | Barack Obama | |
25. | Ash Carter | 17. veebruar 2015 | 19. veebruar 2017 | Barack Obama | |
26. | James Mattis | 20. jaanuar 2017 | 1. jaanuar 2019 | Barack Obama | |
- | Patrick M. Shanahan kohusetäitja |
1. jaanuar 2019 | 23. juuni 2019 | Donald Trump | |
- | Mark Esper kohusetäitja |
24. juuni 2019 | 15. juuli 2019 | Donald Trump | |
- | Richard V. Spencer kohusetäitja |
15. juuli 2019 | 23. juuli 2019 | Donald Trump | |
27. | Mark Esper | 23. juuli 2019 | 9. november 2020 | Donald Trump | |
– | Christopher C. Miller kohusetäitja |
9. november 2020 | 20. jaanuar 2021 | Donald Trump | |
– | David Norquist kohusetäitja |
20. jaanuar 2021 | 22. jaanuar 2021 | Donald Trump | |
28. | Lloyd Austin | 22. jaanuar 2021 | Joe Biden |
Kaitseministeeriumi organisatsioon
- DIA – Kaitseministeeriumi Luurevalitsus
- Defense Counterintelligence and Human Intelligence Center – Kaitseministeeriumi sõjaväeline vastuluure
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.