Kreeka jumalanna From Wikipedia, the free encyclopedia
Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja. Ta võib esineda kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Tema epiteetideks on muuhulgas chrysopteros (χρυσόπτερος), "kuldtiivaline" ja podas ōkea (πόδας ὠκέα), "välejalgne".[1]
 |
See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; taimeperekonna kohta vaata võhumõõk; laeva kohta vaata Iris (laev); kohviku kohta vaata Iris (kohvik); Belgia laulja kohta vaata Iris (laulja); naisenime kohta vaata Iris (eesnimi); võib-olla otsid hoopis: Iiris |
Nii nagu vikerkaar ühendab taevast ja maad, ühendab Iris jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Ta rändab tuulekiirusel ühest maailma otsast teise, samuti mere põhja ja allmaailma. Arvati, et ta vastutab pilvede varustamise eest veega.[1][2]
Iris oli jumalate kuninganna Hera isiklik sõnumitooja. Sellena mainitakse teda sageli "Iliases", kuid "Odüsseias" Iris ei esine: seal on jumalate käskjalaks Hermes.[3][2]
Mõnedel andmetel magas Iris Olümposel Hera trooni all, et olla iga hetk valmis kuninganna käsku täitma.[4]
Iris oli ka Olümpose mäe jumalate ettekandja, kes teenindas neid lauas, serveerides neile nektarit ja ambroosiat.[2][5][6]
Kreeka müüdis "Keyx ja Alkyone" läheb Iris oma käskijanna Hera läkitusel unejumal Hypnose juurde palvega, et too saadaks Alkyonele unenäo, mis teataks meest koju ootavale kaasale Keyxi surmast tormisel merel:
"Hypnose kodu ees õitsesid moonid ja teised unetaimed. Oma majas aga lebas tukkuv jumal Hypnos ülipehmel mustal asemel. Iris kirevas rüüs kõndis mööda vikerkaart üle taeva, jõudis Hypnose pimedasse majja ja täitis selle oma kirevate riiete helgiga. Sellest hoolimata ei olnud tal kuigi kerge sundida jumalat oma raskeid lauge avama ning tollele selgeks teha, mida temalt sooviti. Niipea, kui ta veendus, et Hypnos oli tõepoolest ärkvel ja oli temast aru saanud, tõttas Iris tagasi, kartes juba, et temagi võib igavesse unne vajuda."[3]
Irisel oli tähtis osa valguse ja kaunite kunstide jumala Apolloni ning tema kaksikõe, neitsiliku jahijumalanna Artemise sünni juures. Jumalanna Leto oli mitu päeva sünnitusvaludes Delose kallastel maas lamanud, erinevad nümfid ja jumalannad olid tema ümber kogunenud, kuid laps ei sündinud, sest kuninganna Hera oli otsustanud Letot karistada. Viimaks saatsid sünnituse juures viibivad jumalannad Irise Hera eest salaja sünnitusjumalanna Eileithyia järele. Eileithyia tuli kohale ja kõik lõppes õnnelikult.[8]
Iris kannab vahel tiivulist keppi caduceus't nagu Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad.[2]
Varasemad luuletajad, nagu Theocritus ja Vergilius, annavad oma salmides mõista, et Iris on igavene neitsi, kel puuduvad suhted (teistest jumalannadest olid neitsidena tuntud näiteks Athena, Artemis ja Hestia). Nende luuletajate tekstides on vikerkaarejumalanna kõigiti pühendunud tuulekiirusel liikudes teadete kandmisele ja korralduste täidesaatmisele.[5]
Hilisemate autorite loomingus on Iris abielus. Tema abikaasa on läänetuul, Zephyros, mahedaim ja lahkeim kõigi tuulte seas. Neil on poeg Pothos ehk Nonnos, kehaliste kirgede ja igatsuste kehastus. Mõne allika järgi on Irise ja Zephyrose laps Eros, ehkki üldiselt peeti teda Aphrodite järeltulijaks.[1] [2]
Irist kujutati harilikult tiibadega erinevalt enamikust teistest jumalatest. See muutis ta sarnasemaks kristlusest tuntud inglitega, mis on mõjutanud inglite kujutamist kristluses, kus algselt peeti kõiki ingleid meesteks.
Irise järgi on nimetatud asteroid 7 Iris.
Irise isa oli vägev merejumal Thaumas [1][2], kelle nimi tähendab kreeka keeles "ime"[2] ja tema ema oli merenümf Elektra, kelle nimi tähendab "merevaik" (samast tüvest on tuletatud ka sõna "elekter").[9]
Irisel oli kaksikõde Arke (kreeka keeles Ἄρκη[10]), tähendusega "kiire, väle"[11]). Arke oli vikerkaarejumalanna just nagu Iris, ainult, et tema tiivad olid vikervärvilised[12](erinevalt Irisest, kellel olid need kuldsed - seega oleks ta tänapäevases bioloogilises mõistes Irise kahemunakaksik).[13] Perekonda kuulusid peale nende veel kolm koletislikku harpüiat (kreeka keeles Ἁρπθαι, Ἁρπθιαι): Aello, Celaeno ja Okypete[14]. Harpüiad olid õelad õhuvaimud, keda nende julmuse pärast nimetati Zeusi jahikoerteks. Nad võisid Zeusi käsu peale inimesi ja esemeid Maa pealt minema kanda. Neid kujutatakse vaasimaalidel ja tekstides tiivuliste naistena, sageli poolnaisena, poolröövlinnuna.[15][16]Kuldvillaku otsimise loos kaitseb Iris harpüiasid, kui Põhjatuule ehk Borease pojad Calais ja Zetes neid tappa üritavad (karistuseks süütu vanainimese kiusamise eest).[16]
![](#/media/Fail:Harpij_-_I.I_Schipper_1660,_graveur_Matthius_Merian,_naar_J.Jonstons'_"Naekeurige_Beschryvingh_van_de_Natuur".jpg)
Kreeka luuletaja Nonnuse järgi oli Thaumasel ja Elektral peale viie tütre veel ka poeg, Hydaspes, jõejumal, keda arvati elavat Indias Hydaspese jões.[17] Ta olevat toetanud indialasi nende lahingus jumal Dionysose vastu.
Sellal kui Iris asus tööle Olümpose jumalate juures, läks Arke teenima titaane.[18][2]
Olümpose jumalate ja titaanide vahel algas suur sõda, mis on mütoloogias tuntud kui titanomahhia. Kui Olümpose jumalad lahingu võitsid ja titaanid kättemaksuks Tartasosse heideti, visati ka Arke sügavustesse. Enne seda lõigati Zeusi käsul ära tema vikerkaarevärvilised tiivad. Arke tiibadest sai hiljem pulmakink merenümf Thetisele, kui ta abiellus kuningas Peleusega. Thetis kinnitas Arke tiivad oma poja Achilleuse jalgade külge. Achilleust hakati sellest ajast peale kutsuma podarkês (kreeka keeles ποδάρκης[19]), 'välejalgne'.[18]
Kui taevas nähakse topeltvikerkaart, öeldakse mõnikord, et vikerkaare teine, ähmasem kaar kuulub Arkele.[18][20]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Iris |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
