From Wikipedia, the free encyclopedia
Innocentius VIII (Giovanni Battista Cibo; ka Cibò või Cybò või Zibò; 1432 – 25. juuli 1492) oli paavst aastatel 1484–1492. Ta oli 213. paavst.
| Innocentius VIII | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Giovanni Battista Cibo |
| Valitsemisaja algus | 29. august 1484 |
| Valitsemisaja lõpp | 25. juuli 1492 |
| Eelkäija | Sixtus IV |
| Järeltulija | Aleksander VI |
| Sünnikuupäev | 1432 |
| Sünnikoht | Genova |
| Surmakuupäev | 25. juuli 1492 |
| Surmakoht | Rooma |
Giovanni Battista Cibo sündis Genovas. Tema vanemad olid Aran (või Arano) Cibo, kes Calixtus III ajal oli Rooma senaator, ja Teodorina de’ Mari. Nooruses viibis Giovanni Cibo Napoli õukonnas, õppis seejärel Padovas ja Roomas ning oli aastast 1460 Nicolaus V poolvenna kardinal Filippo Calandrini teenistuses.
Cibol oli enne vaimulikuseisusse asumist kaks abieluvälisest suhtest sündinud last: poeg Franceschetto Cibo ja tütar Teodorina Cibo, kelle ta paavstina kuulutas oma seaduslikeks lasteks.
Innocentius VIII valiti paavstiks 29. augustil 1484 Vatikani paavstipalees ja krooniti 12. septembril kardinal Francesco Todeschini-Piccolomini poolt. Ta võttis nime oma kaasmaalase (Genovas sündinud) Innocentius IV järgi.
26. – 29. augustil 1484 toimunud konklaavil osales 25 kardinali. Konklaavil osalejate tegevust mõjutasid poliitiline olukord Itaalias ja Sixtus IV ajal sõlmitud Bagnolo rahuleping. Kui osad kardinalid pooldasid riikide liigat Itaalias, siis teised soovisid rahulepingu säilitamist. Roomas puhkes konklaavi eel mäss. Konklaavi pearivaalid olid kardinalid Giuliano della Rovere (Julius II) ja Rodrigo Borja y Borja (Aleksander VI).
Kardinal Borja alustas oma kampaaniat vahetult pärast Sixtus IV surma. Ta pakkus kardinal Giovanni d'Aragonale asekantsleri kohta ja Giovanni Colonnale 25 000 tukatit ning Subiaco kloostri abti ametit. Samuti otsis ta kardinal Giovanni Battista Savelli toetust. 28. augustil toimunud 1 voorus sai kardinal Marco Barbo enim hääli, kuid Borja ei soovinud tema saamist paavstiks ja asus toetama kardinal Juan Moles de Margaritit. Kardinalide seas puhkes äge arutelu võimalike kandidaatide osas. Cibo valimisel osutus määravaks kardinal della Rovere ootamatu toetus. Lisaks tulid mitmed Borja pooldajad, nagu kardinal Ascanio Maria Sforza Visconti ja Pietro Riario Cibo poole üle. Ööl vastu 29. augustit oli Cibo oma kambris, kus kardinalid veensid teda ametit vastu võtma ja tema jagas omakorda kardinalidele lubadusi. Ajaloolase Francis A. Burkle-Youngi järgi võisid sellel ööl toimunud diskussioonide tulemusena tema poole tulla üle kardinalid Giangiacomo Sclafenati, Giovanni d'Aragona ja Jorge da Costa, kuna nad said vahetult pärast Innocentius VIII ametisse määramist tulusaid ametikohti. Cibo sai konklaavi viimases voorus 18 häält.
1484. aasta konklaavil osalenud kardinalid
Innocentius VIII tegeles erinevalt oma eelkäijatest rohkem Itaalia siseprobleemidega. Et Napoli alam-aadel keeldus investituuritüli pärast paavstile makse maksmast ja 1485 algas Napolis ülestõus, puhkes sõda Kirikuriigiga. Aastal 1486 sõlmiti rahuleping, kuid 1489 puhkes sõda uuesti ja 1492 Napoliga sõlmitud lepinguga jäi Kirikuriik ilma L'Aquilast. Innocentius VIII ekskommunitseeris 11. septembril 1489 Napoli kuninga Fernando I ja kutsus Prantsusmaa kuninga Charles VIII Napoli troonile. Sõjas saadud kaotuse tagajärjeks oli paavsti prestiiži langus Euroopa valitsejate silmis.
Kuigi Innocentius VIII pooldas oma valitsemisaja algul ristisõja kuulutamist türklaste vastu, ei andnud see üleskutse probleemide pärast Napoliga soovitud tulemust. Samas oli ta esimene paavst, kes pidas türklastega ametlikult diplomaatilisi läbirääkimisi. Aastal 1489 sõlmis sultan Bayezid II lepingu, millega andis paavstile 400 000 tukatit ja oda, millega väidetavalt torgati Jeesust ristil. Paavst loobus vastutasuks toetamast Bayezid II venda, kes oli põgenenud Rooma ja pidas end ise Türgi sultaniks. 1490 peeti Roomas kongress, millel arutati ristisõja pidamist, kuid sõjakäigu alustamise suhtes ei jõutud kokkuleppele.
Aastal 1486 tunnustas Innocentius VIII Rooside sõja järel valitsejaks saanud Henry Tudorit Inglismaa kuningana. 1488 saatis paavst Adriano di Castello nuntsiuseks Šotimaale.
1488 kohustas paavst Oliver Maillardi veenma Prantsusmaa kuningat tühistama Bourges’i pragmaatilised sanktsioonid, kuid tulemusteta.
Pärast mauride väljasaatmist Granadast andis paavst 1492 Hispaania kuningale tiitli Rex Catholicus (Katoliiklik kuningas).
Innocentius VIII päris oma eelkäijalt suure võlakoorma, kuid kuuria väljaminekute tõttu halvenes Kirikuriigi finantsiline olukord tema ajal tunduvalt. Ta püüdis tekkinud olukorda parandada ebatõhusate ametikohtade loomisega ja nende müümisega (simoonia).
Innocentius VIII valitsemisaja esimesel poolel oli tema mõjukaim liitlane kardinal della Rovere (hilisem paavst Julius II), teisel poolel Lorenzo de' Medici.
5. detsembril 1484 avaldas Innocentius VIII bulla "Summis desiderantes", milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu. Sellest bullast ajendatuna avaldasid dominikaanid Jacob Sprenger ja Heinrich Kramer 1487 raamatu "Malleus Maleficarum".
1487 avaldatud bullas "Finem litibus" sätestas ta Rota Romana audiitorite ülesanded.
Ta tunnustas Altamura ülempresbüteriaadi ja Galway koguduse eksemptsiooni piiskoplikust jurisdiktsioonist.
Augustiinlased
1490 kinnitas ta augustiinlaste eremiitidele privileegid.
Bartolomiidid
Ta kinnitas bartolomiitide privileegid.
Ta kinnitas 1487 Murano benediktlaste kamalduleeslaste kongregatsiooni privileegid.
Neitsi Maarja pärispatuta saamise nunnaordu
1489 tunnustas ta Beatrice da Silva rajatud Neitsi Maarja pärispatuta saamise nunnaordut.
Püha Haua ordu
Ta saatis 1489 Itaalias laiali Püha Haua ordu kanoonikud ja andis nende vara Malta ordule.
Ta määras Hispaania kuninga Fernando V Calatrava rüütliordu administraatoriks.
1490 saatis ta laiali Jeruusalemma Püha Lazaruse rüütliordu ja andis selle varad Püha Johannese rüütliordu omandisse.
9. aprillil 1489 avaldatud bullas "Exposcit tuae" andis ta tsistertslaste kloostrite abtidele privileegi ordineerida diakoneid, kuid selle otsuse ajaloolisus on vaieldav.
Vallumbrosiaani ordu
1485 ühendas ta varem eraldunud kongregatsiooni taas vallumbrosiaani orduga.
Innocentius VIII laiendas Püha Joosepi mälestuspäeva tähistamist katoliku kirikus.
Tema ajal trükiti "Pontificale Romanum".
Innocentius VIII oli esimene paavst, kes andis välja motu proprio.
1485 sätestas ta, et vaimulikuks ei tohi ordineerida kedagi, kes ei oska ladina keelt.
Aastal 1486 keelustas Innocentius VIII ekskommunikatsiooni ähvardusel Giovanni Pico della Mirandola teeside lugemise.
Ta kuulutas 1488 ristisõja valdeslaste vastu.
Innocentius VIII kanoniseeris 6. jaanuaril 1485 Austria Leopoldi. See oli ka ainus kanonisatsioon tema ametiajal.
Ta lubas 1484 Rootsi Katariinat austada pühakuna.
Innocentius VIII sidus oma lapsed abielude kaudu Itaalia mõjukate suguvõsadega. Franceschetto Cibo abiellus 1487 Lorenzo de' Medici tütre Maddalenaga. Lorenzo poeg Giovanni de' Medici, tulevane paavst Leo X, nimetati 1489 kardinaliks.
Innocentius VIII määras kardinaliks oma sugulase Lorenzo Cibo de' Mari.
Innocentius VIII pühitses 8 kardinali oma ainsal konsistooriumil 9. märtsil 1489. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Leo X.
Innocentius VIII ajal ehitati Vatikani Belvedere hoone ja ta lasi laiendada Castello della Magliana kindlust.
17. novembril 1487 kehtestas ta tsensuuri reeglid.
1489 tunnustas ta Sigüenza ülikooli rajamist ja andis sellele privileege.
Ta oli Andrea Mantegna patroon.
Paavsti tseremooniameister oli Johann Burchard.
Innocentius VIII haigestus 16. juulil 1492 ja suri tseremooniameister Johann Burchardi andmetel 25. juulil 1492 kella 21 paiku õhtul. Ta maeti Vatikani basiilikasse. Tema hauamonumendi valmistas Antonio Pollajuolo.
Kirikuajaloolane J. N. D. Kelly on teda iseloomustanud kui "otsustusvõimetut ja nõrka, kuid lahket isiksust."
Stefano Infessura on teda kritiseerinud oma kroonikas "Diarium urbis Romae". Tema väitel olevat paavstile tehtud surivoodil vereülekanne, milleks kasutati kolme poisi verd. Kuna peale Infessura ei kajasta ükski tolleaegne allikas seda väidet, siis ei peeta seda üldises ajalookäsitluses tõsiseltvõetavaks.
| Eelnev Sixtus IV |
Paavst 1484–1492 |
Järgnev Aleksander VI |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
