Inimese anatoomia

Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.^[1] Inimese anatoomia on tihedalt seotud fülogeenia, arengubioloogia ja bioloogilise antropoloogiaga.

Inimese anatoomia liigitatakse uurimisvahendite ja meetodite kaudu^[2]

• mikroanatoomiaks – uurimisse ja õpetusse on kaasatud mikroskoobid;
• makroanatoomiaks – uurimisse ja õpetusse on kaasatud nägemismeel ja/või luubid.

Makroanatoomia

Makroanatoomia liigitatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri seisundi kaudu^[2]

• normaalanatoomiaks ja
• patoanatoomiaks.

Makroanatoomia liigitatakse vajadusel ka anatoomilise struktuuri olukorra alusel:^[1][2]

• organismi elusstruktuuride uurimiseks (elundid, elundkonnad, organism) ja
• autopsiaks ehk lahanguks (sh kohtumeditsiiniline lahang).

Mikroanatoomia

Mikroanatoomia liigitatakse vajadusel anatoomilisest struktuurist lähtuvalt

• organismi elusstruktuuride uurimiseks (rakk, koed jne) ja
• autopsiaks ehk lahanguks (sh kohtumeditsiiniline lahang).

^[1][2]

Inimese anatoomia on tihedalt seotud anatoomia teiste allharudega, nagu süstemaatiline anatoomia, topograafiline anatoomia ehk topoanatoomia,plastiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, kliiniline anatoomia, patoanatoomia jt.

Vaata ka

• Terminologia Anatomica
• Anatoomia ajalugu