From Wikipedia, the free encyclopedia
Infoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia. Käesolev artikkel keskendub infoarhitektuurile veebis.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
Veebisaidi infoarhitektuur hõlmab veebisaidi organisatsioonilist struktuuri, eriti aga seda, kuidas on veebisaidi lehed omavahel seotud. Tihedaid seoseid on infoarhitektuuril infootsingu, infoteaduse, inimese ja arvuti suhtluse, kasutatavuse ja psühholoogiaga (kuidas inimesed asju kategooriatesse jagavad) [1] Infoarhitektuur ei hõlma veebilehe visuaalset kujundust ega tarkvaraarendust. Kuid seosed eelpool nimetatuga on siiski olemas. Infoarhitektuur on veebisaidi tuum – kõigepealt luuakse informatsiooni arhitektuur ning alles seejärel hakatakse tegelema graafilise disaini ja veebisaidi visuaalse poolega.
Termini informatsiooni arhitektuur võttis aastal 1975 kasutusele arhitekt Richard Saul Wurman, kes huvitus ka informatsiooni rühmitamise võimalustest. Infoarhitektuur "taasavastati" 1990. aastate keskel.
Kui Wurman lähenes infoarhitektuurile teabekujunduse vaatenurgast, siis raamatukoguteadlased Louis Rosenfeld ja Peter Morville tegid seda pigem raamatukogunduslikust ja infoteaduslikust aspektist. Nad hakkasid kasutama terminit "informatsiooni arhitektuur", kirjeldamaks oma tööd suurte veebisaitide ja intranettide ülesehitamisel. Paljude infoprofessionaalide arvates võib infoarhitektuuri arengu alguseks lugeda 1998. aastat, kui ilmus Morville'i ja Rosenfeldi raamat "Information architecture for the world wide web" [2].
Wurman defineeris informatsiooni arhitekti kui isikut, kes loob informatsioonistruktuure ja korraldab andmete sisemisi seaduspärasusi, muutes keeruka arusaadavaks ja võimaldades teistel leida oma isikliku tee teadmisteni [3]
Roger Evernden defineerib oma raamatus "Information first: integrating knowledge and information architecture for business advantage" infoarhitektuuri kui "alusdistsipliini kirjeldamaks teooriaid, printsiipe, juhtnööre, standardite ja tegurite kogu haldamaks informatsiooni kui ressurssi" [2]
Morville ja Rosenfeld toovad välja järgmised definitsioonid [4]:
Informatsiooni struktureerimiseks on palju võimalusi ja kriteeriume, Wurman tõi välja viis võimalust informatsiooni organiseerimiseks: alfabeetiline, asukoha, aja, kategooria ja hierarhia järgi [3]
Morville ja Rosenfeld toovad välja järgmised võimalused [5]:
Tihti kasutatakse aga hübriidseid "segusid".
Üheks hea infoarhitektuuri alustalaks on hästi läbimõeldud hierarhia. Kaks ekstreemset hierarhilist struktuuri on lai ja sügav.
Kui hierarhia on väga kitsa ja sügava struktuuriga peavad kasutajad informatsiooni kättesaamiseks läbima liiga palju infotasandeid. Enne sihile jõudmist võidakse lihtsalt alla anda. Ka väga lai struktuur, kus terve linkide kogumi haaramiseks peab lehekülge kerima, ei ole kasutaja jaoks parim variant.
Suurem osa uurimustest näitab, et lai struktuur on parem kui sügav struktuur. D. Miller jõudis järeldusele, et hierarhia sügavust tuleks minimeerida, kuid mitte selle hinnaga, et menüü oleks linkidest üleküllastatud. Jacko & Salvendy testisid samuti mitut struktuurisügavust ja jõudsid järeldusele, et suurendades laiust või sügavust suurenevad kasutajate reaktsiooniajad ja tehakse rohkem vigu. [6] Veebidisaini teada-tuntud kolme klõpsu teooria ütleb, et kui kasutajad on sunnitud liikuma üle kolme tasandi, annavad nad lõpuks lihtsalt alla ja lahkuvad veebisaidilt. Kuid uuringud näitavad, et seda reeglit ei saa sõna-sõnalt tõsiselt võtta. Kasutajat ei häiri klõpsude arv, vaid see, et nad midagi ei leia. Õnnestunud otsingu korral neid klõpsude arv ei häirigi. [7]
Linkide järjekord navigeerimisribal või menüüs annab kasutajatele ettekujutuse saidi üldisest ülesehitusest ja mõjutab suuresti navigeerimise kiirust. Kui linkidel ei ole mingit konkreetset läbimõeldud järjekorda, vaatavad kasutajad lingid läbi kas ülevalt-alla või alt-üles. Sellises olukorras märgatakse ja jäetakse paremini meelde esimesed lingid, samuti ka viimased. Kui lingid on aga ennustatavas järjekorras (alfabeetiliselt, kronoloogiliselt), sujub linkide üle vaatamine kiiremini. Kõige olulisemad ning kasutajate poolt tihedamini kasutatavad lingid tuleks asetada linkiderea algusesse. Liiga palju linke navigatsiooniribal lisab segadust. Liiga vähe linke aga muudavad navigeerimise teed pikemaks ja aeglustavad navigeerimist. Igal leheküljel peaks pakutama kasutajatele võimalust otse liikuda saidi esilehele, selle lehe alamlehele ning linki lehele, mis asub antud lehest "kõrgemal" [8].
Veebisaiti saab hinnata ärieesmärkide, klientide eesmärkide ja selle järgi, kas see täidab teatud otstarvet. Infoarhitektuuri hindamine võib toimuda veebisaidi arendamise erinevates etappides. Hinnata võib ühe infoarhitektuuri headust teatud kindlal ajahetkel ,aga ka võrrelda veebisaiti konkurendi veebisaidiga. Infoarhitektuuri hindamiseks kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. Tänapäeval on populaarsemad kvalitatiivsed meetodid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.