kahepaiksete liik From Wikipedia, the free encyclopedia
Hula mustkõht (Latonia nigriventer) on kahepaikne ja ainus elusolev liik perekonnast Latonia. Liigi elupaigad hävisid 1950. aastatel ja seda peeti väljasurnuks kuni taasavastamiseni 2011. aastal. Hula mustkõht on endeemne liik Hula järve soodes Iisraelis.
| Hula mustkõht | |
|---|---|
 Hula järve juurest 15. novembril 2011 leitud emane hula mustkõht. | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
| Selts |
Päriskonnalised Anura |
| Sugukond |
Alytidae |
| Perekond |
Latonia |
| Liik |
Hula mustkõht |
| Binaarne nimetus | |
|
Latonia nigriventer Mendelssohn ja Steinitz 1943.[2] | |
 Hula mustkõhu levila | |
| Sünonüümid | |
| |
Konna elupaikade hävimist Hula järve ja seda ümbritsevate soode kuivendamise tõttu 1950. aastatel peeti selle konnaliigi väljasuremise põhjuseks.[3] Enne järve kuivendamist oli leitud ainult viis isendit. Tõenäoliselt ilmusid konnad uuesti välja, kuna keskkonnatingimused Hula järve ääres paranesid.[4]
Hula mustkõhul on tume kõht, mis on kaetud väikeste valgete täppidega. Konna selg on ookrikarva, küljed on roostekarva, varieerudes oliivrohelisest hallikasmustani. Tüüpisendiks oli täiskasvanud emane konn, kelle kehapikkus ulatus 40 millimeetrini.
Populatsiooni ajaloost on vähe teada, kuna teadlased on vähe isendeid leidnud. Kaks täiskasvanut ja kaks kullest leiti 1940. aastal. Üks isend leiti 1955. aastal ja see jäi kuni 2011. aastani viimaseks leiuks.[5]
Aastal 1940 püütud nelja isendit plaaniti kasutada liigi kirjeldamiseks, kuid vangistuses sõi suurem konn väiksema noorlooma ära.[2] Allesjäänud konnast saigi liigi holotüüp. See kirjeldus ja kas 1940. või 1955. aastal püütud konna näidis on ainsad materjalid, mis siiani säilinud on: kaks kullestest paratüüpi on nähtavasti kaotsi läinud.
Iisreali ökoloogide sõnul tähendab konna heebreakeelne nimetus agulashon shehor-gahon musta kõhuga ümara keelega, mis tuleneb vastavatest detailidest konna välimuses. Neid kajastab ka tema teaduslik nimi. Erinevalt teistest konnadest ei kasuta hula mustkõhud saagi püüdmiseks keelt.[6]
Algselt arvati hula mustkõht perekonda Discoglossus, kuid pärast taasavastamist tehtud geneetilised ja morfoloogilised uuringud viisid selle paigutamiseni perekonda Latonia. Hula mustkõht on teadaolevalt ainuke elav liik sellest perekonnast.[7] Teisi Latonia perekonna liikmeid teatakse fossiilide järgi, millest nooremad on umbes 15 000[8]–16 000[9] aastat vanad. Kuid fülogenetilise analüüsi alusel on oletatud, et lähedases suguluses olevate perekondade Latonia ja Discoglossus viimane ühine esivanem elas 32 miljonit aastat tagasi.[7] Kuna hula mustkõht on selle iidse geneetilise lahknemise ainus elav esindaja, on teda ka elavaks fossiiliks nimetatud.[7][8][10]
Rahvusvaheline Looduskaitseliit klassifitseeris 1996. aastal hula mustkõhu esimese kahepaiksena väljasurnud liigiks.[1][10] Iisrael jätkas konna hoidmist ohustatud liikide nimekirjas, kuna eksisteeris väike lootus, et mõni selle liigi jäänukpopulatsioon võib elada Golani kõrgendikel. Rahvusvaheline Looduskaitseliit määras liigi pärast selle taasavastamist 2011. aastal ohustatuselt kriitilises seisundis olevaks, kuna liigi teadaolev levila on väiksem kui 2 km2.[1]
2000. aastal teatas Liibanoni looduskaitseorganisatsiooni A Rocha kuuluv teadlane, et oli Liibanonis Bekaa orust lõunas Aammiqa märgalal näinud konna, kes võis olla hula mustkõht. Kaks Prantsuse-Liibanoni-Briti ekspeditsiooni aastatel 2004 ja 2005 neile väidetele kinnitust ei leidnud.[11]
2013. aastal ilmus ajakirjas Nature Communications uurimistöö, kust ilmnes, et 2011. aastal leiti rutiinse patrulli käigus Hula looduskaitsealalt tundmatu konn. Teadlased kinnitasid, et tegemist on haruldase hula mustkõhuga.[7][8][4] Ühe Iisraeli ökoloogi arvates oli konna taasilmumise põhjuseks soise ala taastumine.[12] Samalt alalt leiti 29. novembril ka teine sama liigi esindaja.[4] Teine konn, emane, leiti 20 sentimeetri sügavuselt soo rohttaimede vahelt. Ta oli isasest poole väiksem, kaalus 13 grammi.[6] Pärast esimest leidu on samalt alalt leitud veel vähemalt kümme isendit.[13] Hula mustkõhu uurimisega tegeleva töörühma juht Sarig Gafny on nende arvuks hinnanud 100–200 isendit.[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
