Hohenzollernid

Hohenzollernid on dünastia, mis valitses:

• Brandenburgi markkrahvkonda 1415–1815,
• Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkonda 1440–1769,
• Brandenburg-Ansbachi markkrahvkonda 1486–1791,
• Preisimaa hertsogiriiki 1525–1701,
• Preisimaa kuningriiki 1701–1918,
• Saksa Keisririiki 1871–1918 ja
• Rumeeniat 1866–1947.

Lisaks nad valitsesid Hohenzollern-Hechingeni ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürstiriike Lõuna-Saksamaal, mis 1849 ühendati Preisimaaga.

See artikkel räägib dünastiast; jahtlaeva kohta vaata artiklit Hohenzollern (laev).

---

Hohenzollernite vapp

Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel

Hohenzollerni kindlus

Georg Friedrich ja Sophie

Hohenzollernite dünastia sai nime Zollerni maakonnas asuva Hohenzollerni kindluse järgi, mis asub Švaabi Juura mäestikus Hohenzollerni mäel Hechingeni linna lähistel. Esimeseks tuntud Zollerni krahviks oli Burkhard I, kes suri 1061. aastal. Krahvitiitli said Zollernid Saksa-Rooma keiser Heinrich V-lt 1111. aastal.

1180. aastal osales krahv Friedrich III Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa sõjakäigus Heinrich Lõvi vastu, 1185. aasta paiku abiellus ta Friedrich III Nürnbergi linnusekrahv Konrad II tütre Sophia von Raabsiga. 1191. aasta paiku suri Konrad II; kuna tal ei olnud meessoost järeltulijaid, andis keiser Heinrich VI Friedrichile ka Nürnbergi linnusekrahvi tiitli Friedrich I-na.

Friedrichil oli kaks poega - Konrad I (~1186-1261) ja Friedrich IV/II (~1188-~1255). Peale isa surma päris vanem poeg Konrad algselt Zollerni ja noorem poeg Friedrich Nürnbergi linnusekrahvkonna Friedrich II-na. Vennad vahetasid valdused 1218. aastal - Konradist sai Nürnbergi linnusekrahv ja seega Frangi haru pea, Friedrichist sai uus Zollerni krahv Friedrich IV. 1218. aastal sai Zollerni krahvkond Hohenzollerni nime.

12.-15. sajanditel toetasid Nürnbergi Hohenzollernid Hohenstaufenite ja Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keisreid, kes andsid neile nii mitmeid valduseid (Ansbach 1331, Kulmbach 1340).

Hohenzollernite tõus Saksamaa võimsaimate dünastiate hulka algas 1415. aastal, kui Saksa-Rooma keiser Sigismund andis neile Brandenburgi kuurvürstiriigi.

Reformatsiooni ajal pöördusid Frangimaa/Brandenburgi/Preisimaa Hohenzollernid luterlusse, samas Švaabimaa Hohenzollernid jäid katoliiklasteks.

Švaabimaa Hohenzollernid sattusid 14. sajandist oma naabrite - Württembergi krahvide ja Švaabi liiga linnadega vaenujalale, 1423 hävitasid nood Hohenzollerni kindluse. Tänu oma Brandenburgi sugulastele ja Habsburgidele jäid Hohenzollernitele aga nende valdused alles. 1535. aastal sai krahv Karl I endale Sigmaringeni ja Veringeni maakonnad.

18. mail 1576 suri Karl I ja Švaabimaa Hohenzollernite valdused jagati tema nelja poja vahel:

• Vanim poeg Eitel Friedrich IV (1545-1605) sai Hohenzollern-Hechingeni krahviks;
• Teine poeg Karl II (1547-1606) sai Hohenzollern-Sigmaringeni krahviks;
• Kolmas poeg Christoph (1552-1592) sai Hohenzollern-Haigerlochi krahviks;
• Noorim poeg Joachim (1554-1587) päris Hohenzollerni krahvi tiitli.

Joachim kui noorim poeg pidi saama kanoonikuks, selle vältimiseks pöördus ta luterlusse ja kolis oma luterlike sugulaste juurde Brandenburgi kuurvürstkonnas. Tema liin suri välja 1622. aastal peale tema poeg Johann Georgi surma.

Peale Christophi surma sai 1592 Haigerlochi krahviks tema vanem poeg Johann Christoph (1586-1620). Kuna ta oli troonile asudes kuueaastane, olid regentideks tema onud Hechingeni krahv Eitel Friedrich IV ja Sigmaringeni krahv Karl II. 1608 abiellus ta Karl II tütre Mariega (1592-1658). Nende abielust aga ei sündinud lapsi, mispeale tema surma järel sai krahviks tema noorem vend Karl (sündinud 1588). Karl abiellus 1618. aastal Ortenburgi krahvinna Rosamundega, kuid ka nende abielu jäi lastetuks ja peale Karli surma 9. märtsil 1634 suri Haigerlochi liin välja, selle päris Karl II poeg Johann ja Haigerloch liidendati Sigmaringeniga.

1695 ja 1707 sõlmisid vastavalt Hohenzollernite Hechingeni ja Sigmaringeni harud lepingu Brandenburgi kuurvürstkonnaga, et kummagi liini väljasuremise korral pärib nende valdused Brandenburgi kuurvürstkond. 1848. aasta revolutsioonide käigus tõugati kummagi haru vürstid troonilt, aga Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV algselt ei soovinud neid üle võtta, kuid tema ajaloolane ja nõunik Rudolf von Stillfried-Rattonitz ütles talle, et kui ta seda ei tee, võivad Hechingen ja Sigmaringen langeda Hohenzollernite ajalooliste vaenlaste Württembergide võimu alla, mispeale mais 1849 ta nõustus ja kaks vürsti loobusid 7. detsembril 1849 tema kasuks troonist. 8. aprillil 1850 vürstkonnad ühendati ja nendest sai Preisimaa Hohenzollerni provints.

Hohenzollerni dünastiast Brandenburgi markkrahvid ja kuurvürstid

Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst Friedrich Wilhelm III

• 1415–1440 Friedrich I (alates 1425. aastast ainult kuurvürst)
• 1425–1437 Johann Alkeemik (ainult markkrahv)
• 1437–1471 Friedrich II (kuni 1440. aastani ainult markkrahv, seejärel ka kuurvürst)
• 1471–1486 Albrecht Achilles
• 1486–1499 Johann Cicero
• 1499–1535 Joachim I Nestor
• 1535–1571 Joachim II Hector
• 1571–1598 Johann Georg
• 1598–1608 Johann Friedrich
• 1608–1619 Johann Sigismund
• 1619–1640 Georg Wilhelm
• 1640–1688 Friedrich Wilhelm I
• 1688–1713 Friedrich III
• 1713–1740 Friedrich Wilhelm II
• 1740–1786 Friedrich IV
• 1786–1797 Friedrich Wilhelm III
• 1797–1815 Friedrich Wilhelm IV (kuurvürst 1806. aastani)

Brandenburgi kuurvürst Albrecht von Hohenzollern, endine Saksa ordu kõrgmeister

Hohenzollerni dünastiast Preisimaa hertsogid

• 1525–1568 Albrecht, 1511–1525 Saksa ordu kõrgmeister
• 1568–1618 Albrecht Friedrich
• 1618–1619 Johann Sigismund, ka Brandenburgi kuurvürst, seejärel olid kõik Preisi hertsogid Brandenburgi kuurvürstid

Hohenzollerni dünastiast Preisi kuningad

• 1701–1713 Friedrich I
• 1713–1740 Friedrich Wilhelm I
• 1740–1786 Friedrich II Suur
• 1786–1797 Friedrich Wilhelm II
• 1797–1840 Friedrich Wilhelm III
• 1840–1861 Friedrich Wilhelm IV
• 1861–1888 Wilhelm I Suur (alates 1871 Saksa keiser)
• 1888–1888 Friedrich III (Saksa keiser)
• 1888–1918 Wilhelm II (Saksa keiser, suri 1941)

Preisi kuningliku perekonna pead

• 1941–1951 Wilhelm
• 1951–1994 Louis Ferdinand
• 1994– Georg Friedrich

Hohenzollerni dünastiast Rumeenia kuningad

• 1866–1914 Carol I (kuni 1881 vürst)
• 1914–1927 Ferdinand
• 1927–1930 Mihai I
• 1930–1940 Carol II
• 1940–1947 Mihai I

Hohenzollern-Hechingeni vürstid (kuni 1805 krahvid)

• 1671–1735 Friedrich Wilhelm
• 1735–1750 Friedrich Ludwig
• 1750–1798 Joseph Wilhelm
• 1798–1810 Hermann Friedrich Otto
• 1810–1838 Friedrich Hermann Otto
• 1838–1849 Friedrich Wilhelm (suri 1869)

Hohenzollern-Sigmaringeni vürstid (kuni 1805 krahvid ja vürstid)

• 1689–1715 Meinrad II
• 1715–1769 Joseph Franz Ernst
• 1769–1785 Karl Friedrich
• 1785–1831 Anton
• 1831–1848 Karl
• 1848–1849 Karl Anton (alates 1869 Hohenzollerni vürst, suri 1885)

Hohenzollerni vürstliku perekonna pead

• 1885–1905 Leopold
• 1905–1927 Wilhelm
• 1927–1965 Friedrich
• 1965– Friedrich Wilhelm

Hohenzollernite dünastia sugupuu

Hohenzollernite dünastia sugupuu

Vaata ka

• Habsburgid
• Hannoveri dünastia

Välislingid

• Official Website of the House of Hohenzollern