Heli Allik
Eesti filoloog, tõlkija ja toimetaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Heli Allik (sündinud 27. novembril 1973) on eesti prantsuse filoloog, tõlkija ja toimetaja.
Allik on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat ja romanistikat, hiljem aga Université Paris 4 Paris-Sorbonne'is tänapäeva prantsuse kirjandust.[1]
Aastatel 2009–2014 oli ta Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja. 2015. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamatu Tõlkija hääl toimetaja.
Tõlkelooming
Louis-Ferdinand Céline'i debüütromaani "Reis öö lõppu" eestindamise eest (2011) pälvis Allik Tallinna ülikooli kirjanduspreemia. "Teose kalambuursed pärisnimed on arusaadavuse huvides osaliselt eestindatud, samal ajal prantsuse keele kõla säilitades," iseloomustab Alliku tõlget kriitik Kaarel Kressa. "Selline ühtaegu kartmatu ja delikaatne lähenemine sobib tulevikus näitejuhtumiks, kui korraldatakse tõlkearutelusid teemal "Kas nii võib?"."[2] Prantsuse Teadusliku Instituudi blogis "La Gazette de Tartu" kirjutati tõlke kohta: "Emotsionaalse keelega Céline’i õnnestunud tõlkimine ongi suursaavutus."[3] "Heli Allik tundub olevat vaat et võimatu tööga leidlikult hakkama saanud," kinnitab kirjanik Jan Kaus. "Mainitagu kas või tõlkevasteid nagu "solgineeva", "konstrui", "halturts", "aplaava" ja "Tšutšufrei!", mis tekitasid ajuti tunde, et näen Céline'i kangelasi koperdamas kahekümne viie kraadises külmas üle öise Estonia puiestee."[4] "Just keele revolutsioonilisuse ja reeglipäratu anti-kirjanduse momendi on Allik Céline'i abiga üles leidnud ka eesti keelest; kahepeale õõnestatakse seda paigaltammuvat kirja(kõrg)keelt, milles kõnelemine jätab lugeja ükskõikseks, vastamisi staatilise asjade seisuga," kirjeldas teost tõlkearvustuses Ott Puumeister[5].
"...tõepoolest, Céline'i keelt ei saa tõlkida. Aga võimalik on tõlkida seda intiimsustunnet, mida tema tekst meis tekitab – tunnet, et sellel tekstil on üks keha keelega, millest ta on kirjutatud," selgitas järelsõnas Heli Allik ise.[6] "Tähtsamaks kui ajalooline truudus ja tehniliste terminite täpsus pidasin ma ülesannet sõnad jooksma, hüppama ja tantsima panna. Tõlkida voolamist, libisemist, rütmi."[5]
Ilukirjandustõlkeid
- Philippe Djian "Betty Blue". Varrak, 2001
- Roger-Pol Droit "101 argifilosoofia harjutust". Valgus, 2002
- Alain Robbe-Grillet "Džinn. Djinn". Valgus, 2004
- Françoise Sagan "Kurbus kummaline tunne. Kas te armastate Brahmsi...". Pegasus, 2009
- Louis-Ferdinand Céline "Reis öö lõppu". 2011
- Louis-Ferdinand Céline, "Vestlused professor Y-iga", Loomingu Raamatukogu, 2013
- Louis-Ferdinand Céline "Surm järelmaksuga". Varrak, 2019
- Jonathan Littell "Eumeniidid". Varrak, 2022
- Raymond Guérin "Visa hing", Loomingu Raamatukogu, 2024
Artikleid
- Heli Allik "Stiilne sisu(s)tus" Postimees 05.05.2007 (Raymond Queneaust)
- Heli Allik ""Mina" tuhat manifestatsiooni" Keskus, 5/2008 (prantsuse noorema põlvkonna kirjandusest)
- Heli Allik "Ja kaaned ikka ei põle" Postimees 14.06.2008 (Michel Houellebecqist)
- Heli Allik "Ideoot ehk Kui ortograafia kipub tegutsema tõlkija eest, saab abi internetist" Sirp 26.09.2014
- Heli Allik "Patrick Modiano hindamatu saladus" Sirp, 17.10.2014
- Heli Allik "Kõikidest akendest vaadates näen ma vaid lõpmatust" Postimees 25.10.2014 (Charles Baudelaire'ist)
- Heli Allik "Minu sõber Victor Bâton" Postimees 05.04.2015 (Emmanuel Bove'ist)
- Heli Allik "Keiti Vilms: sõnad on mind päästnud kõige hullematest kohtadest" kultuur.err.ee, 17. oktoober 2018
Tunnustus
- 2011 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind (Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Reis öö lõppu“ tõlge)
- 2023 Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse rüütlijärgu orden[7]
- 2024 Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind (arvustusega "Tõnis Vilu tähendus" Tõnis Vilu luulekogule „Vana hing. Luuletused 2021–2023“)
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.