Remove ads
Jaapani animaator ja filmirežissöör From Wikipedia, the free encyclopedia
Hayao Miyazaki (jaapani keeles 宮崎 駿 Miyazaki Hayao; sündinud 5. jaanuaril 1941 Tōkyōs) on Jaapani animefilmide autor. Ta on joonistanud ka mangasid. Oma karjääri alustas ta 1963. aastal Toei Animationi stuudios animaatorina ning oli seotud paljude varajaste Jaapani klassikaliste animatsioonidega. Algusest peale tõmbasid tähelepanu tema uskumatu joonistamisvõime ja näiliselt lõputud filmiideed. Ta töötas ka mitmes teises stuudios.
Hayao Miyazaki | |
---|---|
Sünniaeg |
5. jaanuar 1941 (83-aastane) Bunkyō |
Amet | filmirežissöör, animaator, stsenarist, lavastaja, koomiksikunstnik |
Töökoht | |
Autasud | Parima animafilmi Oscar, Kuldkaru, Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad |
Koduleht | https://www.ghibli.jp |
1985. aastal oli ta üks Studio Ghibli rajajatest ning oli mitme selle stuudio filmi režissöör. Tema filmid "Taevane kindlus" (1986), "Minu naaber Totoro" (1988), "Kiki kulleriteenus" (1989) ja "Porco Rosso" (1992) leidsid Jaapanis kriitikute poolehoidu ja kommertsedu. Miyazaki film "Printsess Mononoke" oli esimene animafilm, mis võitis Jaapani filmiakadeemia parima filmi auhinna,[1] ning filmi levitamine läänemaailmas kasvatas Miyazaki tuntust väljaspool Jaapanit. Tema 2001. aasta film "Vaimudest viidud" oli kuni 2020. aastani kõige tulusam film Jaapani ajaloos[2] ning võitis parima animafilmi Oscari.[3]
Miyazaki filmid räägivad sageli inimkonna suhtest looduse ja tehnoloogiaga, looduslike ja traditsiooniliste elumustrite täidlusest, kunsti ja käsitöö tähtsusest ja patsifistliku maailmavaate säilitamise raskusest vägivaldses maailmas. Miyazakit peetakse meisterlikuks jutustajaks ning üheks animatsiooni ajaloo edukaimaks filmitegijaks.[4] Tema töö on inspireerinud paljusid režissööre, stsenariste ja animaatoreid ümber maailma, sealhulgas Wes Andersoni,[5] James Cameroni,[6] Guillermo del Torot,[7] Makoto Shinkaid,[8] John Lasseteri,[9] Nick Parki[10] ja Steven Spielbergi.[11]
1978. aastal lavastas ta oma esimese teleseriaali "Conan – poiss tulevikust" ("Mirai Shōnen Konan"). Ta on teinud telefilme ka hiljem, ent need on jäänud täispikkade filmide varju. Miyazaki esimene täispikk anime oli "Lupin III ja Cagliostro loss" ("Rupan Sansei: Kariosutoro no Shiro", 1979). Aastal 1984 valmis "Tuulte oru Nausikaa" ("Kaze no Tani no Naushika"), milles võib näha hiljem Miyazaki filmides sageli esinevaid teemasid: inimese mõju keskkonnale, sõjavastasus jm. Filmi alusmaterjalina kasutas ta endaloodud samanimelist mangaseeriat, mille ta viis lõpule alles pärast filmi valmimist. Sellest filmist saati on kõikidele tema lavastatud filmidele muusika loonud tema loovpartner Joe Hisaishi.
1985. aastal asutas ta koos Isao Takahataga animatsioonistuudio Studio Ghibli, kus on valminud enamik järgnevaist Miyazaki filmidest ning mis on olnud hüppelauaks mitmele teisele jaapani animaatorile. Järgnevate aastate filmid olid Jaapanis populaarsed, ent on läänes tuntust kogunud alles hiljem. 1986. aastal valmis "Taevane kindlus" ("Tenkū no Shiro Rapyuta"), 1988. aastal "Minu naaber Totoro" ("Tonari no Totoro"), 1989. aastal "Kiki kulleriteenus" ("Majo no takkyūbin") ning 1992. aastal "Porco Rosso" ("Kurenai no buta").
Läänes sai Miyazaki tuntuks 1997. aastal valminud anime "Printsess Mononoke" ("Mononoke-hime") 1999. aasta väljalaskega Miramaxi stuudios. Selle stsenaariumi tõlkis inglise keelde Neil Gaiman ning teksti lugesid Gillian Anderson, Claire Danes, Minnie Driver jt. "Printsess Mononoke" oli esimene Miyazaki film, kus on kasutatud ka arvutigraafikat.
Veelgi enam kogus ta tuntust filmiga "Vaimudest viidud" ("Sen to Chihiro no Kamikakushi", 2001), mis sai 2002. aastal Berliini filmifestivali Kuldkaru ning esimese animena Oscari.[12] 2005. aastal kandideeris Miyazaki uuesti Oscarile filmiga "Howli liikuv kindlus" ("Hauru no Ugoku Shiro", 2004).
2005. aastal sai ta Veneetsia filmifestivali Elutöö Kuldlõvi.[13]
2008. aastal valmis Miyazaki täispikk anime, "Ponyo mäe otsas" ("Gake no ue no Ponyo", 2008), mis on helge muinasjutt igale vanusele. Selle loomisel loobus Miyazaki uuesti arvutigraafikast ning naasis traditsioonilise animatsiooni juurde.
2013. aastal valmis tema film "Tuul tõuseb" ("Kaze Tachinu", 2013), mis jutustab jaapani poisist, kes tahab ja hakkab lennuinseneriks, teeb läbimurrangulisi kavandeid ja abiellub ülikoolieas kohtunud neiuga. Hayao Miyazaki on lubanud minna pensionile nüüd, peale selle filmi valmis saamist.
2023. aastal valmis film "Poiss ja haigur" ("Kimitachi wa Dō Ikiru ka"), mis pälvis ka Oscari.[15]
Teised tuntumad filmid, millele Miyazaki kirjutas/joonistas stsenaariumi, ent lavastas keegi teine, on "Suur ja väike panda" ("Panda kopanda", 1972), "Südamesosin" ("Mimi wo sumaseba", 1995), "Arrietty" ("Karigurashi no Arietti", 2010), "Moonimäelt" ("Kokuriko-zaka kara", 2011). Lisaks töötas ta produtsendina Isao Takahata filmi "Alles eile" ("Omohide poro poro", 1991) juures.[16]
Miyazaki filmid käsitlevad sageli inimkonna suhteid looduse ja tehnikaga ning patsifistliku eetika järgimise raskusi.[17] Tema peategelased on tihti kindlameelsed ja iseseisvad tüdrukud või naised. Tema filmide tegevuskohad on paljudel juhtudel kummalised, keelatud või muul viisil ligipääsmatud ja müstilised. Miyazaki meelisteemasid on ka lendamine, lennumasinad ja lendavad olendid.
Miyazaki filmid on üldiselt olnud majanduslikult edukad. Tema edu on ärgitanud teda võrdlema Walt Disneyga,[4] kuid Miyazaki on eitanud kavatsust ehitada oma nii-öelda animatsiooniimpeeriumi. Ta on öelnud, et on lihtsalt animaator, kellel on olnud õnne teha endale südamelähedasi filme. Seetõttu sarnaneb ta pigem Juri Noršteini ja Chuck Jonesiga.
Miyazaki abiellus 1965. aastal animaator Akemi Otaga,[18] kellega tal on kaks last, Gorō (sündinud 1967) ja Keisuke (sündinud 1969).[19]
Hayao Miyazaki on käinud Eestis.[20]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.