Harilik maikelluke

Harilik maikelluke ehk maikelluke ehk piibeleht (Convallaria majalis L.) on mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast maikellukese perekonnast.

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Maikelluke

---

Harilik maikelluke
Harilik maikelluke
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Liliopsida
Selts	Liilialaadsed Liliales
Sugukond	Liilialised Liliaceae
Perekond	Maikelluke Convallaria
Liik	Harilik maikelluke
Binaarne nimetus
Convallaria majalis L.

Maikellukese rahvapäraste nimetuste hulgas on piibeleht, lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Levila ja kasvukoht

Maikellukese levila on Aasia ja Põhja-Ameerika parasvööde ning peaaegu kogu Euroopa, sealhulgas Eesti.

Ta kasvab sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel, puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades.

Kirjeldus

Taime kõrgus on 12–40 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 7–8 cm sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik.

Lehti on ühel taimel 2–3, need on juurmised, laielliptilised ja teritunud tipuga. Lehetuped lillakad.

Lõhnavad, valged, kellukjad õied ripuvad hõredas ühekülgses kobaras. Õitseb mais-juunis. Vili on ümar oranžpunane mari, mis sisaldab 2–6 seemet. Marja läbimõõt on tavaliselt 0,7–1,1 cm. Seemned valmivad septembris või oktoobris. Seemned on sinist värvi ja kerajad.

Hariliku maikellukese marjad

Paljunemine

Maikelluke paljuneb vegetatiivselt risoomi abil ja ka seemnetega.

Kasutamine

Harilik maikelluke on levinud ilutaim. Hinnatud just oma varjutaluvuse poolest. Farmaatsiatööstuses on südameravimite tooraineks^[1].

Et maikellukese lõhn on väga atraktiivne, siis toodetakse selle lõhnaga seepe, lõhnaõlisid, šampoone ja kreeme.

Seemneid söövad paljud loomad. Lehti ja õisi söövad teod. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.

Kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südame rütmihäireid, sealhulgas pulsi aeglustumist.

1967. aastal valiti harilik maikelluke rahvahääletusel Soome rahvuslilleks.^[2]