From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lahustumisel vees seostuvad elektrolüüdid polaarsete vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Hüdraatumisel keemilised sidemed elektrolüüdis nõrgenevad, mistõttu aine võib jaguneda ioonideks.
Näiteks etüleeni katalüütiline hüdraatimine:
Hüdratsioon on veemolekulide liitumine molekulide või ioonidega. Hüdratsioon on solvatatsiooni erijuht – orgaanilise lahusti molekulide kinnitumine ainete molekulide või ioonide külge. Vastupidi hüdrolüüsile ei kaasne hüdratatsiooniga vesinik- või hüdroksüüliioonide moodustumine. Vesilahustes põhjustab hüdratsioon vee ja lahustunud aine stabiilseid ja ebastabiilseid ühendeid (hüdraadid); orgaanilistes lahustites tekivad hüdraatidega sarnased solvaadid. Hüdratsioon põhjustab ioonide stabiilsust lahustes ja takistab nende assotsieerumist.
Hüdratsioon on elektrolüütilise dissotsiatsiooni liikumapanev jõud – vastassuunaliselt laetud ioonide eraldamiseks vajalik energiaallikas.
Kõik küllastumata orgaanilised ühendid on hüdratsioonile vastuvõtlikud.
Aastas toodetakse mitu miljonit tonni etüleenglükooli oksiraani (tsükliline ühend, mida tuntakse ka etüleenoksiidina) hüdraatimisel:
C2H4O + H2O → HO–CH2CH2–OH
Tavaliselt kasutatakse happekatalüsaatoreid.
Alkeenide hüdreerumise üldine keemiline võrrand on järgmine:
RRC=CH2 + H2O → RRC(OH)-CH3
Hüdroksüülrühm (OH-) liitub kahekordse sideme ühe süsiniku külge ja prooton (H+) liitub teise süsiniku külge. See reaktsioon on väga eksotermiline. Esimesel etapil toimib alkeen nukleofiilina ja ründab Markovnikovi reegli kohaselt prootoni. Teises etapis seondub H 2O molekul teise, tugevamalt asendatud süsinikuga. Hapniku aatomil on sel hetkel kolm sidet ja see kannab positiivset laengut (st molekul on oksoonium). Teine veemolekul lisandub ja võtab täiendava prootoni. See reaktsioon kipub andma palju ebasoovitavaid kõrvalsaadusi (näiteks dietüüleeter etanooli valmistamisel) ja siin kirjeldatud lihtsal kujul ei peeta seda alkoholi valmistamisel väga kasulikuks.
Kasutatakse kahte lähenemisviisi. Traditsiooniliselt töödeldakse alkeeni väävelhappega, et saada alküülsulfaatestreid. Etanooli tootmise puhul võib seda sammu kirjutada:
H2SO4 + C2H4 → C2H5-O-SO3H
Seejärel hüdrolüüsitakse see sulfaatester, et regenereerida väävelhapet ja eraldada etanooli:
C2H5-O-SO3H + H2O → H2SO4 + C2H5OH
Seda kaheastmelist protsessi nimetatakse "kaudseks protsessiks".
"Otsese protsessi" puhul protoneerib hape alkeeni ja vesi reageerib selle tekkiva karbokatiooniga, et saada alkoholi. Otsene protsess on populaarsem, sest see on lihtsam. Hapete katalüsaatorite hulka kuuluvad fosforhape ja mitmed tahked happed.
Siin on toodud näide 1-metüültsüklohekseeni hüdreerimisreaktsioonist 1-metüültsükloheksaanoliks:
Atsetüleen hüdraatub, moodustades atseetaldehüüdi: see protsess põhineb tavaliselt elavhõbedakatalüsaatoritel ja on läänes lõpetatud, kuid Hiinas kasutatakse seda endiselt. Hg2+ molekuli tuum seondub C≡C-sidemega, millega seejärel vesi reageerib.
Reaktsioon on
H2O + C2H2 → CH3CHO
Nitriilid on vastuvõtlikud hüdratsioonile amiidideks: RCN + H2O → RC(O)NH2. See reaktsioon nõuab katalüsaatorit. Ensüüme kasutatakse akrüülamiidi kaubanduslikuks tootmiseks akrüülnitriilist.
Hüdratsioon on oluline protsess paljudes muudes rakendustes; üks näide on portlandtsemendi tootmine kaltsiumoksiidide ja silikaatide ristseostumise teel, mida vesi kutsub esile.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
